Vastus ja soovitus

Vastus sellele küsimusele on ühene – rahaliste vahendite investeerimisel on soovitav tagatiste, jms. õiguste kõrval tagada lepinguliste vahenditega ka õigused teabele. Vajaduse selgumisel tuleb oma õiguste kaitsele ja nende vahendite kasutamisele asuda viivitamatult.

Asjaolud ja põhjendused

Konkreetsel juhtumil oli investor andnud äriühingule tagamata laenu. Tagatise asemel oli investor omandanud vähemusosaluse äriühingus (alla 10%). Laenu tagasimaksmisega sattus äriühing raskustesse. Investor mõistis, et investeering oli kõrge riskiastmega ja ilmselt tuleb maha kanda ning sellest õppida. Enne teemale joone alla tõmbamist soovis Investor siiski kontrollida, kas äriühingu juhtkond on investeeritud rahaliste vahenditega hoolsalt ringi käinud ja võimalusel midagi sisse nõuda.

Advokaadi poolt esitatud nõudekirjadele äriühing ja selle juhatus ei reageerinud. Äriregistris viimase kahe aasta majandusaasta aruandeid ei olnud. Järgmise sammuna pöörduti kuriteoteatega politsei poele. Teate alusel alustatigi kriminaalmenetlust KarS (karistusseadustik) § 381 tunnustel, mis sätestab, et osanikele, aktsionäridele, audiitorile, erikontrolli läbiviijale või avalikkusele äriühingu varalise seisundi kohta andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolme-aastase vangistusega. KarS kommenteeritud väljaanne selgitab, et varalise seisundi ebaõige kirjeldamine võib seisneda andmete esitamata jätmises (nt raamatupidamise aastaaraunne vastavalt ÄS §-le 179) ja et selle paragrahvi alusel vastutavate isikute osas tulevad kõne alla eelkõige juhatuse liikmed.

Kriminaalmenetluse alustamise järgselt ilmusid äriühingu juhatuse liikmed välja ja pakkusid, et kui neil lastakse vaikselt ja rahulikult pankrotistuda, siis on ehk võimalik mingeid vahendeid investorile kokkuleppeks leida. Samaaegselt aga vahetus ühingu juhatus ja aadress. Investor arvas, et sellise suhtumise korral ta kokkuleppeid ei tee ning las asi edeneb nii nagu seadus ette näeb. Ta lõpetas oma huvide aktiivse kaitse, sest infot endiselt ei olnud ning „jäljed“ oleks liiga jahtunud olnud niikuinii, isegi kui oleks selgunud usalduse kuritarvitamine.

Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et äriregistrile ei olnud aastaaruandeid esitatud, ehkki tähtajast oli möödunud enam kui aasta ning selle eest oli ühingule korduvalt tehtud trahvimääruseid. Investor oli esitanud info, et talle ei ole samuti neid esitatud, vaatamata vastavatele nõudmistele. Eeluurimismenetluses antud juhatuse liikmete ütluste kohaselt kutsuti nende mäletamist mööda aruandeid kinnitavad koosolekud kokku suuliselt ning aruanded on nüüd väikse hilinemisega, s.o. poolteist aastat hiljem esitatud.

Eeltoodu alusel leidis uurimine, et kuna esitatud materjalide põhjal ning kriminaalmenetluse käigus tuvastatud asjaolude tõttu ei ole võimalik üheselt sedastada kuriteo tunnuste esinemist juhatuse liikmete tegevuses, puudub käesolevas kriminaalmenetluse asjas alus. Kuna investori huvi oli raugenud, siis seda vaidlustada enam polnud mõtet.

Järeldused

Mida sellest õppida? Imperatiivne seadus ja kriminaalõiguslik kaitse ei pruugi investorsuhete korral tagada efektiivset õigust informatsioonile ning selleks tuleb rakendada täiendavalt eraõiguslikke lepingulisi meetmeid. Antud juhtumi korral oleks laenulepingu ülesütlemise ja lepptrahvi ning juhatuse liikmete käendustega saanud tagada selle, et juhatuse liige oleks täitnud äriühingu kohustuse esitada infot. Loomulikult peaks sellele lisanduma eelnev äripartnerite taustauuring ning intensiivne järelvalve ka peale investeeringu tegemist.

Villu Otsmann,
vandeadvokaat,
advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets