„Läbirääkimised on Eestile olnud edukad, Euroopa komisjon nõustus kõigi Eesti eelistustega, mille valisime toetama riigi pikaajalist arengut,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi. „Heakskiidu said ka kiire lairibaühendus, looduslik mitmekesisus, tervishoiu, hariduse ja erihoolekande investeeringud, mille üle varem komisjoniga eriarvamusel olime.“
ELi fondide toetusmaht on kokku ligi 4,3 miljardit eurot, sellele lisandub Eesti riigieelarve ja toetuse saajate panus. Kolmandik uue perioodi Euroopa toetusrahadest läheb haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalse kaasatusega seotud teemadesse. Teine kolmandik suunatakse teadus- ja arendustegevusse ning ettevõtluse arendamiseks.
Sarnaselt eelmise perioodiga võtab riik ka uuel perioodil Euroopa Investeerimispangalt laenu 500 miljonit eurot riigi poolse omafinantseeringute katmiseks. Laenu tegelik kasutamine ei ole kohustuslik ja otsus raha kasutamiseks tehakse siis, kui selleks tekib reaalne vajadus. Lõppeval eurotoetuste perioodil kasutasid riigi poolt võetud laenu kohalikud omavalitsused ja sellest kaasrahastati eelkõige taristu investeeringuid.
