Erametsakeskuse arendusüksuse juhi Gunnar Reinapu sõnul on hooldusraie metsale üks tähtsamaid, ent metsaomanikule ka üks kulukamatest töödest. Toetusmeede tõukab metsaomanikke kulukaid metsakasvatuslikke töid õige ajal ette võtma, kuigi sellest saadavaid tulemusi näeb sageli alles järeltulev põlvkond.
"Hooldusraie tehakse puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Õigel ajal tehtud hooldusraie tõstab metsa väärtust, kuna metsa jäetakse kasvama kvaliteetsed puud, reguleeritakse metsa liigilist koosseisu ja allesjäävatel puudel on kasvamiseks rohkem ruumi. Õigesti hooldatud mets on ka hiljem vastupidavam tormi- ja lumekahjustustele," ütles Reinapu pressiteates.
Metsameetme toetusvoorus populaarsuselt teisel kohal on repellendi soetamine ja kasutamine, milleks taotleti ligi 130 000 eurot. Ulukite peletusvahendeid ehk repellente kasutades antakse noortele puudele võimalus suureks kasvada kaitstes neid põtrade, kitsede ja hirvede kahjustuste eest.
"Ulukitõrje on ajamahukas töö. Iga puu tuleb eraldi tõrjevahendiga töödelda, kuid sellest tegevusest tõusev kasu tasub kulutatud aja ning raha ära, sest tulevikus on sellest metsast saadav puidukvaliteet märkimisväärselt suurem," märkis Reinapu.
Veidi üle 100 000 euro taotlesid metsaomanikud ka tormi tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks, uue metsakultuuri rajamiseks ning maapinna mineraliseerimiseks.
Lisaks taotlesid metsaühistud mullusest voorust toetust kahele metsamaapinna ettevalmistamise seadmele maksumusega kokku veidi üle 110 000 euro, millest Erametsakeskus katab toetusega 30 protsenti.
Metsameetme taotlusi said erametsaomanikud esitada oktoobris. Toetusvoorus sai toetust küsida hooldusraiete läbiviimiseks, ulukikahjustuste ennetamiseks ning tormi või tulekahju järel hukkunud metsa taastamiseks. Toetusi rahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest.
