Ettevõtetele suunatud stardi- ja kasvutoetuse taotlemise tingimused täpsustuvad
„Suurema rõhuasetuse panemine uue alustava ettevõtja mõistele ja selle defineerimisele võimaldab tagada, et toetus jõuab nendeni, kellele see tegelikult mõeldud on - uutele ettevõtjatele, kes loovad turule vajalikke tooteid-teenuseid ja julgevad mõelda ja kavandada suurelt, miks mitte ka EASi toel," kommenteeris EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnashev.
Toetusega kompenseeritavaks kuluks jääb ka edaspidi rakendustarkvara arendamise kulu. "Tulevikus ei oota me, et müügitulu tuleks tarkvara kasutuslitsentsi või sisuteenuse müügist, küll aga ootame lisandväärtusega teenust või tarkvara kasutamise õiguse müüki. Erinevate veebikeskkondade arendamise puhul ootame, et veebikeskkonnad suudaksid tarbijatele pakkuda lisandväärtusega teenuseid, mitte reklaamipinna müügile või vahendustegevuse soodustamisele üles ehitatud ärimudelile," tõi Burnashev näiteks.
Põllumajandustoodete esmatootmine jääb endiselt välistatud valdkonnaks, samas tekivad võimalused toetust saada põllumajandustoodete esmatöötlemise ja turustamise valdkonnas tegevust alustavatel ettevõtjatel.
Stardi- ja kasvutoetuse programmil on pikk ajalugu alates aastast 2002. Nende aastate jooksul on programmi raames toetatud ligi 1700 ettevõtet. Toetuse abil on oma tegevust alustanud näiteks ainulaadne turismimagnet Uhtjärve Ürgoru Nõiapark OÜ, mootorrataste tootja Renard Motorcycles OÜ, keemiatoodete tootja Holz Prof OÜ, seepide tootja GoodKaarma OÜ, valvesüsteeme pakkuv GSMvalve OÜ, müslitootja „Minu Mysli" Budget OÜ, disainerid Lilli Jahilo, Xenia Joost ja Liina Stein ning IT valdkonnas müügitarkvara tootja Pipedrive OÜ, ülemaailmne inseneride võrgustik CrabCAD ja kodulehtede valmistaja Pipfrog AS.