Sarnastele probleemidele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Eesti.
Oma eriaruandes toob kontrollikoda näiteks välja, et otsetoetusi on võimalik saada isikutel või ettevõtetel, kes tegelevad põllumajandusega väga vähesel määral. Samuti juhiti tähelepanu, et otsemaksete kord pärsib noortel alustavatel põllumeestel toetuse saamist ning seab nad seetõttu väga ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, sest suur osa toetustest läheb väikesele arvule suurtele abisaajatele.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on kontrollikoja eriaruande järeldused tervitatavad. „Uue põllumajanduspoliitika arutelu käigus oleme ka meie pidevalt tähelepanu juhtinud sellele, et toetuste süsteem hakkab ELi sisest konkurentsi pigem pärssima, kui soodustama,” rääkis ta. „Täna keskendutakse liiga palju vanadele toetuse saajatele ja vähem mõeldakse nii uutele põllumeestele kui riikidele.”
Seedri sõnul on taunimisväärne tõik, et paljudes niinimetatud vanades liikmesriikides on jätkuvalt toetust võimalik saada neil, kes sisuliselt juba aastaid enam põllumajandusega ei tegele. Et kunagi on neile aga toetuse saamise õigus antud, siis nüüd on neil võimalik seda ikkagi küsida, kuigi toetatavat tegevust nad enam ei viljele.
„Õnneks on tänaseks ilmnenud märgid, et paljud ELi liikmed on mõistnud toetuste ja nende arvestamise aluste reformimise vajadust,” rääkis Seeder. „Läbirääkimised kesktee leidmiseks ei ole kindlasti kerged, kuid tegelikult vajavad lahendust ja uut süsteemi kõik.”
Euroopa Kontrollikoja eriaruandega number 5/2011 on võimalik tutvuda aadressil http://eca.europa.eu/portal/page/portal/eca_main_pages/home
