Avatud taotlusvoorust saavad toetust küsida juriidilised isikud ja kohaliku omavalitsuse üksused ning asutused, teatas KIK. Toetuse suurus on 100 000 kuni 2 miljonit eurot projekti kohta.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul on jäätmete liigiti kogumisel mõte, kui nendest toodetakse uusi materjale või tooteid. Ta tõdes, et mitmete jäätmete liigiti kogumise osas esineb probleeme, mistõttu on vajalik teha uusi ja kulukaid investeeringuid, ent nentis, et investeeringud pole alati ise ära tasuvad ning sestap peab riik toetustega appi tulema.
KIK-i toetuste ja teenuste osakonna juhi Antti Toominga sõnul on jäätmete ringlussevõtt üks taaskasutusmoodus, mille arendamisega saab vähendada adestavate jäätmete hulka, säästa uute toodete valmistamiseks kuluvat energiat ja loodusressursside tarbimist.
Kui varasemalt oleme toetanud teatud jäätmeliikide ringlussevõttu, siis avatud taotlusvoorus jäätmeliikide osas piiranguid ei ole. Seega on võimalus küsida toetust ka jäätmeliikide kohta, mida varasemalt toetatud ei ole,
märkis Tooming.
Varasemalt on KIK toetanud 13 jäätmete ringlussevõtu projekti kokku 8,9 miljoni euroga. Näiteks rajatakse toetuse abil klaasijäätmete ümbertöötlemiseks klaasvahtkillustiku tehas Järvakandis ja Eesti Keskkonnateenuste AS biojäätmete käitlemise tehas.
Taotlusi saab esitada e-toetuste keskkonna kaudu ja nende vastuvõtt lõppeb eelarve täitumisel. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja meetme töötas välja keskkonnaministeerium.
