Taotlusvooru raames on omavalitsustel võimalus lisada kliima- ja energiavaldkond olemasolevasse arenguplaani või siis koostada eraldi kava konkreetse piirkonna jaoks, teatas KIK.
KIK-i juhataja Andrus Treieri sõnul toovad KOV-id rohepöörde võtmetegijatena kokku inimesed, kogukonnad, ettevõtted ja avalikud teenused.
Kui kõik koos mõtlevad ja analüüsivad, kuidas transporti, maakasutust, elamumajandust, ettevõtlust, töö- ja tervishoidu tõhusamalt ja energiasäästlikumalt arendada, saame ühiselt astuda suure sammu parema homse nimel,
ütles Treier pressiteates.
Treier märkis, et seetõttu on kliima- ja energiakava koostamine selle teekonna alguses mõtete korrastamiseks vajalik. "KIK-is saame keskselt olla abiks suuna seadmisel, teekaartide loomisel ning tervikpildi nägemisel, et kliimaneutraalsuse ambitsioon saaks selgete sammudega sisustatud," lisas ta.
Valdkondi, mida KOV-id saavad kliimakavade koostamise raames analüüsida, on mitu. KOV võib koostada hallatavate hoonete energiaauditid ja mõelda läbi, kas hooned vajaksid rekonstrueerimist või analüüsida, kuidas on maandatud piirkonna üleujutusriskid.
Samuti on võimalik näiteks koostada ülevaade kohalikest põllumeestest ja talupidajatest, et soodustada kohalike saaduste turustamist oma elanikele ja seeläbi vähendada toodete transportimisest tekkivate heitgaaside kogust.
Kui KOV-idel on energia- ja kliimakavad koostatud, on plaanis avada jätkuvoor, mis on mõeldud kliimameetmete elluviimiseks.
Taotlusvoorus annab Norra, Islandi ja Liechtensteini välisekspertide kaasamine projektile lisaväärtuse ja kõrgemad hinded. Doonorriigi partneri leidmisel saab abi keskkonnaministeeriumist.
Toetussumma miinimum on 5000 eurot, maksimum 50 000 eurot ning toetusmäär on kuni 90 protsenti. Toetust saavad küsida KOV-id, nende hallatavad asutused ning maakondlikud omavalitsusliidud.
Energia- ja kliimakavade koostamise voor on osa Euroopa majanduspiirkonnas käivitunud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise programmist, millel on kolm fookusteemat – ökosüsteemide ja ringmajanduse põhimõtete tugevdamine ning kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamisele ja kohanemise võimekuse suurendamisele kaasaaitamine.
Programmi operaator on keskkonnaministeerium ning partner Norra Keskkonnaagentuur. Lisaks on roll riikidevahelises koostoimimises Norra saatkonnal Eestis.
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) laienemiskokkuleppe kohaselt toetavad Island, Liechtenstein ja Norra Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu 15 Euroopa riiki ligi 1,55 miljardi euroga, millest 95,8 protsenti moodustab Norra, 3 protsenti Islandi ja 1,2 protsenti Liechtensteini toetus.
Toetuste eesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel.
EMP toetuste raames rahastatakse erinevaid programme Bulgaarias, Horvaatias, Tšehhis, Küprosel, Eestis, Kreekas, Ungaris, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias.
Rahastamisperioodil 2014–2021 on Norra, Islandi ja Liechtensteini toetus Eestile 32,3 miljonit eurot, millest 6 miljonit eurot suunatakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise programmi kaudu otseselt keskkonna- ja kliimaprojektide elluviimiseks.
