Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on piirangute tõttu vähenenud restoranide ja toitlustusasutuste külastused ning selle tulemusel on ahvenafilee eksport ja realiseerimine muutunud ettevõtjatele keeruliseks. Tekkinud on suured laovarud, kuna peamistel sihtturgudel pole kalapüügitooteid õnnestunud müüa.
Näites Šveitsis, mis on ahvenafilee peamine sihtturg, on ladudesse kogunenud varud ning fileed ei osteta juurde enne, kui varud on realiseeritud. Seepärast võib tekkida toidu raisku mineku oht, kuna Eesti külmladudes olevat ahvenat ei saa säilivusaja möödumisel enam inimtoiduks kasutada,
selgitas maaeluminister.
Toidu raiskamise vältimiseks on plaanis anda riigiabi majandusliku kahju hüvitamiseks inimtoiduks kõlbliku ahvenafilee eest, mis antakse üle abivajajatele. Riigiabi andmiseks on vaja esmalt saada Euroopa Komisjonilt heakskiit. „Ettevõtete elujõulisust toetades soovime hoida ära toidu raiskamist ja esitasime seepärast juuli alguses Euroopa Komisjonile riigiabi andmise teatise. Nüüd ootame komisjoni nõusolekut, pärast mida saaksime toetuse sektorini viia,“ lausus maaeluminister.
Välisturgudele mõeldud suure laovaru müümata jäämisel tuleb ettevõtjatel leida teisi võimalusi kalapüügitoodete realiseerimiseks, sh tasuta üleandmiseks enne säilivustähtaja saabumist, et ennetada toidu kadu ehk raiskamist, mis võib juhtuda, kui säilivustähtaja saabumisel jääb toit söömata ja visatakse jäätmena ära. Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes olev strateegia „Talust taldrikule“ pöörab samuti tähelepanu tarbijatele, kliimale ja keskkonnale sobiliku toidusüsteemi ülesehitamisele. Muu hulgas peetakse oluliseks toidu raiskamise vähendamist.
