"Kui me vaatame põllumajanduslikku tootmist perspektiivis ja tulevikus, on võtmeküsimus, kui palju põllumees lõplikust müügihinnast kätte saab. Et ta üha rohkem kätte saaks, on see meede ellu kutsutud," ütles maaeluminister Urmas Kruuse pressibriifingul.

Ta märkis, et praegu toodab Eesti toorpiima kaks korda rohkem, kui ise ära tarbib. "See tähendab, et tootja on väga suures sõltuvuses töötlejast. Meil on küll näiteid, kus tootjad on tegelenud ühistulise tegevusega, aga arvan, et meil on vaja teha ka täiendavad sammud," rääkis minister.

Eesti maaelu arengukavas 2014–2020 on ühistuliste suurprojektide tarvis ette nähtud kokku 18 miljonit eurot. "Piimasektori projektideks oleme ette näinud kokku 15 miljonit eurot. Arvame, et ka mõnes teises sektoris oleks ehk vaja mõnda sellist projekti, aga see vajab veel settimist. Seetõttu jätsime piimasektorisse sellise summa," ütles Kruuse.

Ühistulise suurprojekti toetust plaanib ministeerium anda vaid uue tööstuse ehitamiseks, olemasolevate tööstuste ülesostmiseks seda kasutada ei saa. Rajatava projekti vastuvõtuvõimsus peab olema vähemalt 25% Eesti piimatoodangust. Enamusosalus peab säärases kuuluma ühistutele. Toetust saab kuni 15 miljonit eurot, mis tähendab, et kogu investeeringu maht peab olema vähemalt 37,5 miljonit eurot.

"Traditsiooniliselt öeldakse, et piimatööstusel on kolm jalga: pulbrid, juust ja tarbijatooted. Eesti eripära on aga, et suur osa piimaturust tuleb tegelikult toorpiima ekspordist. Väga suur osa meie toorpiimast ei jõua turule läbi Eesti tööstuste, vaid mõne välisriigi tootena," ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

"Kui vaadata piimatööstuste investeeringumahtusid, siis suurusjärk 15 miljonit aastas on investeeritud, seda peaasjalikult masinatesse ja seadmetesse. Seega, kui paneme enda toetuse konteksti, siis meie pakutav summa on ligikaudu Eesti piimatööstuste aastane investeeringute kogumaht," märkis ta.

Kand rääkis, et juba paarkümmend aastat pole rajatud Eestisse uut modernseimal tehnoloogial põhinevat tööstust ning see on üks toetusprogrammi eesmärke. Ta lisas, et selleks, et olla eksporditurgudel edukas, on vaja piisavalt suurt mahtu ning maht tekitab mastaabiefekti kaudu ka efektiivsuse. "Et efektiivsus tekiks, peab ka tehnoloogia olema moodne ja tänapäevane. See suurendab selgelt meie ekspordivõimekust maailmaturul ja põllumeeste sissetulekuid."

Toetuse kehtestav määrus peaks praeguste plaanide järgi allkirjad saama ja lõplikult valmima maikuu esimeses pooles. Taotlusvoor peaks aset leidma oktoobrikuus, et jätta põllumeestele aega plaanide tegemiseks ja dokumentide koostamiseks, rääkis Kand.

"Taotlemine ise on selle meetme puhul mõnevõrra eripärane, võrreldes tavaliste investeeringutoetustega. Kuna tegu on väga suure projektiga, siis oleme ette näinud, et menetlus ise, taotlusest kuni otsuseni, võib aega võtta kuni kaks aastat," lisas ta.

Kand märkis, et kui tavalise investeeringutoetluse puhul eeldatakse, et olemas on ka projektid, detailplaneeringud ja muud sarnased dokumendid, siis suurte mahtude tõttu on see suurprojekti toetuse puhul keeruline. "Seetõttu seda kahes etapis – esimeses etapis tuleb esitada lihtsam projekt, teises juba täpsemad dokumendid," rääkis ta.

Investeeringu elluviimiseks annab ministeerium aega kuni viis aastat pärast rahastuotsust. Investeeringuobjekti tuleb säilitada ja sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt 10 aastat pärast toetuse andmist, vahendas BNS.