Paldiski Ühisgümnaasiumi direktor pöördus õiguskantsleri poole, sest pidas ebaõiglaseks, et riik ei ole võimaldanud gümnaasiumile samasugust toetust, nagu on ette nähtud Ida-Virumaa koolidele, kus õpib palju vene keelt emakeelena kõnelevaid õpilasi. Ka Paldiski koolis õpib arvukalt vene emakeelega lapsi, kuid erinevalt Ida-Virumaa valdadest ja linnadest ei saa Lääne-Harju vald Paldiski Ühisgümnaasiumi jaoks toetust taotleda.
Madise mõistab, et selline olukord võib tunduda ebaõiglasena. "Pole kahtlust, et suure hulga eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamine nõuab suurt tähelepanu, oskusi ja eesti keelt nõuetekohaselt valdavaid õpetajaid olenemata sellest, mis piirkonna omavalitsuses kool tegutseb," märkis ta vastuskirjas.
Ehkki eestikeelse õppe tagamisega võib raskusi tekkida mitmes Eesti piirkonnas, on õiguskantsleri hinnangul riigil õigus − olukorras, kus kõigile toetust maksta pole võimalik − toetada eeskätt neid kohalikke omavalitsusi, kus riigi hinnangul on kõige rohkem probleeme seaduse nõuete täitmisega. Samas rõhutab Madise, et abi ja toetuseta ei saa jätta ka teiste Eesti piirkondade koole.
Õiguskantsler selgitab, et kooli kulud – muu hulgas need kulud, mis tekivad eestikeelsele õppele üleminekuga – tuleb seaduse järgi kanda kooli pidajal ehk vallal või linnal oma eelarvest. Seega, kui Paldiski Ühisgümnaasiumi juhtkonna hinnangul vajab kool rahalist tuge, tuleks Madise sõnul koolil pöörduda Lääne-Harju valla poole. Kui vald või linn leiab, et tal pole piisavalt raha seaduse nõuete täitmiseks, on õiguskantsleri sõnul tal võimalik riigilt raha nõuda kohtu kaudu.
