Eesti eri paigus võivad hädaolukorrad tekkida mitmetel erinevatel põhjustel, kuid kõige tõenäolisem oht on seotud karmide ilmastikuoludega,
rääkis siseminister Kristian Jaani.
„Piirkondlikest ohtudest ja kohalike inimeste vajadustest on kõige paremini teadlikud kohalikud omavalitused ning just seetõttu peame oluliseks toetada rahaliselt kriisiteadlikkuse tõstmist kohalikul tasandil,“ lisas Jaani.
Siseminister selgitas, et omavalitsusliidud saavad raha kasutada erinevate tegevuste elluviimiseks, mis on seotud teadlikkuse tõstmisega kriisideks valmistumisel, näiteks seminaride, infopäevade, koolituste ja muude tegevuste korraldamine. „Kuigi üldised hädaolukorras käitumise juhised on leitavad üleriigiliselt veebilehelt olevalmis.ee ja nutirakendusest „Ole valmis!“, siis ka ennetav selgitustöö kohalikul tasandil on hädavajalik, sest lisab üldisele teadmisele kohaliku mõõtme,“ lisas ta.
Toetus eraldatakse riigieelarvelistest vahenditest ja raha jaotatakse omavalitsusliitude vahel lähtudes põhimõttest, et 80 protsenti toetuse vahenditest jagatakse maakondade vahel võrdselt ning 20 protsenti toetuse vahenditest jagatakse maakondadele rahvastikuregistri andmetel elanike arvu osakaalu alusel. Raha suunatakse otse omavalitsusliitudele, kes võtavad vastutuse selle otstarbeka kasutamise eest.
Siseministeeriumi pilootprojekti raames toetati 100 tuhande euroga elanike kriisideks valmisoleku tõstmist maakondlikul tasandil ka 2019. aastal. Pilootprojektis osalesid eranditult kõik omavalitsused ning koostöös päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning Naiskodukaitse piirkondlike esindajatega viidi ellu hulganisti omanäolisi ja edukaid tegevusi. Näiteks Hiiumaa Omavalitsuste Liit arendas toetusrahaga elanikkonnakaitseteemalist kodulehekülge, Jõgevamaal korraldati hädaolukorraplaanide läbimäng elanike evakuatsiooniks ja Raplamaal koostati maakondlik tegevuskava, mille üheks tegevuseks paljudest oli noortele mõeldud ohutuslaager „Kaitse end ja aita teist“.
Erinevatele sihtrühmadele, näiteks kohalikele elanikele, omavalitsuste spetsialistidele, ettevõtete ja korteriühistute juhtidele, külavanematele ja teistele, korraldati kriisideks valmisolekualaseid koolitusi, infopäevi ja lauaõppuseid. Tegevuste tulemusena oskavad inimesed paremini mõista võimalikke hädaolukorra ohte ja elutähtsate teenuste ristsõltuvusi oma piirkonnas ning on iseseisvalt hakkama saamiseks paremini valmistunud.
Kuigi 2020. aastaks projekti jätkamiseks eelarvest täiendavaid vahendeid ei leitud, siis alates 2021. aastast on rahastus järjepidev ja omavalitsusliitudele eraldatakse projektiga kokku 100 000 eurot aastas kuni aastani 2024.
Toetuse saajad tänvu on Harjumaa Omavalitsuste Liit, Hiiumaa Vallavalitsus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Järvamaa Omavalitsuste Liit, SA Läänemaa, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Saaremaa Vallavalitsus, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Omavalitsuste Liit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja SA Võrumaa Arenduskeskus.
