Omavalitsused saavad taotleda klassipõhist toetust koolidele, kus statsionaarses õppes on õpilaste arv suurem kui 19 ja väiksem kui 90.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis, et riigi huvides on väikekoole elujõulisena hoida ning välja pakutud klassipõhine rahastamismudel on kiire lahendus põletavale probleemile.
"Vähemalt kuni kuuenda klassini peaksid lapsed saama käia koolis oma kodu lähedal. Oleme juba varem jõudnud valitsuses üksmeelele, et väikekoolid on olulised nii laste hariduse kui ka tervise huvidest lähtuvalt. Nüüd leppisime kokku konkreetse toetusmeetme mahu ja toetamise põhimõtted," ütles Kallas.
Riigi täiendav toetus on mõeldud omavalitsustele, kellel on 1.-6. klassilised koolid või õppekohad. Toetuse suuruse arvestamisel kasutatakse kahte komponenti: klassiõpetaja tööjõukulu toetus ning tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetus.
Klassiõpetaja tööjõukulu toetuse arvutamisel võetakse aluseks õpilaste arv klassis ja konkreetsele omavalitsusele kehtiv põhikooli õpetaja tööjõukulu koefitsient. Omavalitsusel tuleb taotluses märkida klasside, sealhulgas liitklasside arv.
Toetuse andmisel arvestatakse, et liitklass moodustatakse vähemalt neil juhtudel, kui kahes järjestikuses klassis on kokku kümme või vähem õpilast. Tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetust eraldatakse igale koolile või õppekohale poolteise õpetaja aastase tööjõukulu suuruses kalendriaasta kohta.
Juhtimis- ja tugispetsialistide tööjõukulu toetust on õigus saada ka omavalitsustel, kellel ei teki arvestuste järgi õigust klassiõpetaja tööjõukulu toetusele.
Kui koolis on õpilasi üle 20, aga alla 30, siis vähendatakse lisarahastust 6 protsenti iga 30-st puudu oleva õpilase kohta. Samuti tuleb neil juhtudel esitada tegevuskava, kuidas õpilaste arvu saab kolme aasta keskmisena viia üle 30.
Riigi täiendavat toetust ei saa koolid, kus õpilaste keskmine arv on alla 20 või üle 90. Toetust ei saa väikesaarte koolid, mille õpetajate ametikohtade toetuseks on eraldatud juba täiendav väikesaaretoetus ning hariduslike erivajadustega lastele suunatud koolid, millele on samuti juba oluliselt kõrgemad toetusmäärad kehtestatud nii tööjõukulude kui tegevuskulude toetamiseks.
Toetuse saamiseks tuleb omavalitsusel esitada ministeeriumile taotlus, kus kinnitatakse haridusvaldkonna arengukavas kokkulepitud eesmärkide poole liikumist ning taotlusega hõlmatud kodulähedase põhikooli säilitamist.
Toetusmeetme arvestuslik maht 2024. aasta riigieelarves on kolm miljonit eurot. Toetuse eraldamise lepingud 2024. kalendriaastaks on kavas sõlmida omavalitsustega 2024. aasta alguses, võttes aluseks õpilaste andmed tänavu 10. novembri seisuga.
Näiteks sel aastal oleks sama mudeli alusel saanud täiendavat toetust 15 omavalitsust 19 kooli või õppekoha kulude katmiseks. Ministeerium teavitab selle aasta novembris kõiki asjaomaseid omavalitsusi võimalikust toetuse suurusest.
Kodulähedaste maakoolide toetusmeetme loomine lepiti kokku valitsuse koalitsioonileppes.
Kodulähedase õppe tagamiseks on ka ühiskondlik kokkulepe - haridusvaldkonna arengukava aastateks 2021-2035 ütleb, et haridus peab olema kättesaadav ja ligipääsetav ning kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldus, tuleb tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises astmes.
Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleb kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, sealhulgas kindlustades vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, näiteks transpordi.
