Omavalitsustel on kandev roll sõjapõgenikega seotud kriisi lahendamisel, peamiselt esmase abi korraldamisel ja avalike teenuste tagamisel. Suure hulga põgenikega on omavalitsuste koormus märgatavalt kasvanud ja riik soovib pakkuda tuge, et vajadusel palgata lisatööjõudu,
ütles sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov.
"Mida kiiremini saavad sõjapõgenikud vajalikku abi, seda kiiremini saavad nad Eesti ühiskonnas iseseisvalt hakkama."
Omavalitsused saavad toetust põgenikke abistavate koordinaatorite ja tugiisikute palkamiseks. Koordineerivate spetsialistide ülesanneteks on näiteks põgeniku ja tema pereliikmete toetusvajaduste väljaselgitamine ning eri osapooltega kokkulepete sõlmimine, et inimene saaks talle vajalikke teenuseid või toetusi. Tugiisikute eesmärk on omavalitsusse elama asunud Ukraina sõjapõgenike ja nende pereliikmete personaalne toetamine, nõustamine ja abistamine elu korraldamisel Eestis.
Omavalitsused saavad toetust taotlema hakata 25. juulist läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 85 protsenti.
