"Oodatud toetusraha aitab korrastada üle 20 000 inimese kodud üle Eesti. Tervikrekonstrueerimisel võib kokkuhoid küttekuludelt küündida kahekordseks. Toetuse tingimuste muutmisel pöörame enam tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile, samuti korteriühistute riskide vähendamisele tööde tellimisel ja turutõrgete lahendamisele," ütles kliimaminister Kristen Michal.
Seekordne toetuse eelarve jagatakse maakondade kaupa, võttes aluseks piirkonna korterite maksumuse, nende arvu ning leibkondade brutosissetuleku. Toetusmäärad on olenevalt korteriühistu asukohast 30–50 protsenti.
Kõrgemate toetusemääradega soositakse jätkuvalt lifti ehitamist, kuni 18 korteriga hooneid, kultuuriväärtusega hooneid ning kvaliteetset tehaselist rekonstrueerimist. Uues voorus saavad ka munitsipaalkorteritega majad taotleda toetust teiste korteriühistutega samadel tingimustel.
Läbivaatamisele kuuluvad vaid need taotlused, kus kõige olulisemad dokumendid on korras. Näiteks korteriühistu üldkoosoleku otsuse puudumise korral jäetakse taotlus kõrvale. See lihtsustab toetusotsuste andmist korrektseid taotlusi esitanud korteriühistutele ning tööd saavad kiiremini alata.
Selleks, et lõpptulemus oleks igas mõttes kvaliteetne ning parandaks energiasäästlikkuse kõrval hoone arhitektuuri ja muid omadusi, täiendatakse ka toetatavate tegevuste ja projekti nõuete loetelu.
Uues voorus saab toetust kasutada ka mänguväljakute ehitamiseks või rekonstrueerimiseks ning välimööbli ostmiseks ja paigaldamiseks. Täpsustatud on ka varjendite loomise võimalust ning täiendatud nõudeid ligipääsetavusele.
Kuna rekonstrueerimistöödega soovitakse üha enam terviklahendusi ning need on ajas läinud keerulisemaks, mahukamaks ja kallimaks, aitab korteriühistutel hankeid korraldada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Korterelamute renoveerimistoetuse taotlusvoor avaneb eelduslikult augusti lõpus.
