"Eestis tegutseb üle 800 toidutööstuse ettevõtte. Kuigi kolmveerand neist on alla kümne töötajaga mikroettevõtted, kellele vastavalt seaduse eelnõule avaneb koos väikeettevõtetega peagi võimalus kasutada elektri ostmisel universaalteenust, siis toiduainetööstuse müügitulust annavad mikroettevõtted vaid umbes 5 protsenti. Valdava osa toidutoodangust annavad just suuremad ettevõtted," osutas põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.
Ta lisas, et üle 100 töötajaga toidutööstuste müügitulu moodustab ligi 70 protsenti kõikide toidutootjate müügitulust.
Suuremate tootjate müügitulu osakaal näitab, et väga suure osa meie toidulauast katavad suuremad toidutööstused, kellel on Eesti toidujulgeoleku tagamisel kriitilise tähtsusega roll. Me ei saa vastu talve neid jätta oma probleemidega üksi, selline käitumine võib sektoris endaga kaasa tuua pankrotilaine, nende tagajärgedega tegelemine nõuaks meilt kordades rohkem raha, kui praegu vaja oleks,
rääkis Lindsaar.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on põllumajandus-kaubanduskoda ja toiduliit korduvalt pöördunud valitsuse ja riigikogu liikmete poole ettepanekuga kehtestada energiahindade ohjeldamiseks ajutised piirhinnad, kuid neid ettepanekuid pole kahjuks kuulda võetud.
"Arvestades praeguseks kujunenud ülikeerulist olukorda on jätkuvalt väga oluline, et elektri ja gaasi piirhind kehtestatakse kõikidele toidutööstustele ja -tootjatele sõltumata nende suurusest, arvestades asjaoluga, et need ettevõtted on elutähtsa teenuse osutajana olulised ühiskonna normaalseks toimimiseks. Ainult mikro- ja väikeettevõtetele kehtestatud hinnalagi toiduainete jätkuvat hinnatõusu ära ei hoia, kuna inimestel lihtsalt ei ole varsti ostujõudu nišitoodete ostmiseks," rõhutas Potisepp.
