2022. aastal tõstetakse erihoolekandeteenuste maksimaalseid hindasid kahel korral ehk 1. jaanuaril ja 1. aprillil. Kuna erihoolekandeteenuste puhul on palgakomponent osa teenuse hinnast, on teenuste hindade tõstmise eesmärk eelkõige võimaldada erihoolekandeteenuse pakkujatel tõsta töötajate palkasid.
"Erihoolekande töötajate palkade tõstmine on meie jaoks väga oluline. Esiteks seetõttu, et teenuse pakkujatel oleks võimalik palgata väljaõppinud personali, kes soovib ka püsivalt tööle jääda. Teiseks tuleb väärtustada inimese panust haridusse ning väljakutseid täis töösse. Sellisel moel saavutame teenuse kvaliteedi ning valdkonna, milles töötavad inimesed teevad professionaalsuse kõrval oma tööd ka rõõmuga," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Sotsiaalkaitseministri sõnul lubab psüühikahäirega kliendi heaolu ja iseseisva tegutsemisvõimaluste laiendamine ka nende lähedastel teenuse kvaliteeti usaldada ja seeläbi rahuliku südamega tööelus osaleda.
Eesti on alates 2007. aastast tegutsenud selle nimel, et psüühikahäirega inimesed ei oleks enam ühiskonnaelust isoleeritud, vaid saaksid elada kogukonna keskel ja ise kogukonnaellu panustada ning võimaluse oma aja ja soovide üle ise otsustada. Suurenenud on ka toetavate teenuste osakaal. 13 aastat tagasi elas enamik erihoolekannet vajavatest psüühilise erivajadusega inimestest suurtes hooldekodudes, selliseid on nüüdseks alles jäänud veel vaid mõni.
Kevadel valmib sotsiaalhoolekande seaduse väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on muuta psüühikahäirega inimeste teenuste süsteem paindlikumaks, kättesaadavamaks ning jätkusuutlikumaks.
1. jaanuaril tõsteti erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste palgakomponenti 2021. aasta eelarvevahenditest 2 protsenti ja 1. aprillil tõstetakse tervishoiuvaldkonna palgakokkuleppe alusel saadud reservi vahenditest 5–17 protsenti.See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.">
