Vaatamata nõrgast väliskeskkonnast tulenenud majanduskasvu pidurdumisele kiirenes keskmise palga kasv esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga 6,3 protsendini ning reaalpalga kasv 2,7 protsendini. Palgakasvu mõjutab üha tugevamalt kvalifitseeritud töötajate puudus.
Rahandusministeeriumi kevadprognoos eeldas aasta alguses palgakasvu mõningast aeglustumist väliskeskkonna nõrkuse tõttu, kuid vajalike erioskustega töötajate puudus piirab hõive kasvu ja on toonud kaasa palgatõusu surve.
Palgakasvu kiirendavad eelkõige siseturule suunatud tegevusalad. Esmakordselt tõusis kõrgeima keskmise palgaga tegevusalaks energeetika, mille keskmine palk ületas varem esikohal olnud info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse valdkondade palka. Energeetikas oli palgakasv esimeses kvartalis 11 protsenti, mida toetas toodangumahu kiire kasv seoses suurenenud ekspordi ja sisetarbimisega, mõju avaldas ka pikk ja külm talv. Kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse tõusu abil oli kiireim palgakasv 14 protsendiga kinnisvaraalases tegevuses.
Enam mõjutasid keskmist palgakasvu töötleva tööstuse, ehituse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. Töötlevas tööstuses oli palgakasv tänu toodangumahu suurenemisele pea seitse protsenti. Hoolimata tegevusaktiivsuse langusest jätkus ka ehituses palgakasv seoses vajadusega motiveerida kvalifitseeritud spetsialiste. Eelmisel aastal aeglaseima palgakasvuga veonduse ja laonduse tegevusala keskmine palk suurenes vaatamata kaubavoogude alanemisele üheksa protsenti. Seda võib selgitada laomajanduse ja teiste logistikavaldkondade tegevuste kiire kasvuga.
Palk kasvas enamikel tegevusaladel, vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga vaid kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Samas ületas eelmisel aastal selle tegevusala palgakasv keskmist palgakasvu igal kvartalil ning just aasta tagasi suurenes hüppeliselt. Kriisieelse taseme tipule jääb keskmine palk tegevusalade lõikes esimeses kvartalis alla veel vaid muudel teenindavatel tegevustel ning ka finants- ja kindlustusvaldkonnas.
