Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööga hõivatud 666 600 inimest ning see arv ei muutunud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Töötute arvus muutusi ei olnud ning tööpuuduse määr püsis eelmise aasta tasemel ehk 5,2 protsendi juures. Suurenenud on uute ehk kuni kuus kuud tööta olnud inimeste hulk. Hõivatute seas on suurenenud üksikettevõtjate hulk, kuid palgatöötajate arv vähenes aastatagusega võrreldes 3200 inimese võrra. Majanduskriisi järel on hõive struktuuris vähenenud traditsiooniliste palgatöötajate hulk ning samal ajal on suurenenud mittepalgatöötajate, sealhulgas peamiselt ettevõtjate osakaal. Kui majanduskriisi eel oli palgatöötajate osakaal hõives 91–92 protsendi juures, siis see on tänavuseks vähenenud 89 protsendini.
Kiire majanduskasvu periood, mis algas 2016. aastal, on läbi saanud ning kasvutempo on muutunud jõukohasemaks. Majanduskasvu aeglustumise mõjusid võib näha ka tööturul, mida võimendab tööjõupuudus. Vabade ametikohtade arv on langevas trendis käesoleva aasta algusest. Kui hõivatute arv aastatagusega võrreldes ei muutunud, siis hõivatute hulgas on vähenenud täisajaga töötamine ning suurenenud osaajaga töötamine ja vaeghõive, mis on selged märgid töökoormuse langusest. Tegevusalade lõikes on pilt eripalgeline, kuid tõenäoliselt on keskmisest parem olukord nii info ja side kui ka ehitusega seotud tegevusaladel, kus nõudlus püsib endiselt kõrge.
Hõive kasvu peatumine mõõduka majanduskasvu tingimustes võib olla märk sellest, et vaba tööjõuressurss on ammendunud. Meie hõivatute osakaal tööealistest on ajaloolisel kõrgtasemel, 68 protsendi tasemel ja seega üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Tööpuuduse poolest on meil Euroopa madalaimateni veel ruumi, kuid ettevõtjate seas üha valjemini kõlav tööjõupuuduse probleem viitab sellele, et täiendavate töötajate leidmine ei ole senistel tingimustel enam võimalik.
Kokkuvõttes püsib tööturu olukord mõõduka majanduskasvu tingimustes jätkuvalt hea. Tööjõupuudusele kiiret leevendust loota ei ole, kuna tööpuudus on juba praegu suhteliselt madal ning tööealise elanikkonna vähenemine võimendab seda veelgi. See tähendab, et ettevõtted peavad oma tegevuse laiendamisel või ümberkorraldamisel arvestama faktiga, et nad peavad tulevikus väiksema arvu inimestega hakkama saama.
Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja
