Nimetatud ametiühingute hinnangul on siseturvalisust tagavate asutuste eelarvete kärpimine ja teenistujate palkade külmutamine tõsine julgeolekurisk, mis kahjustab otseselt Eesti laiapindset riigikaitset.
"Poliitikud jätavad rääkimata, et NATO artikkel viis kehtib vaid sõjalistele võimetele. Tsiviilvõimekusi peab arendama Eesti riik ise, mida pole aga tehtud piisavalt," seisab ametiühingute ühisavalduses. "Riigikontrolli tänavusest auditist selgub karm fakt, et tänases keerulises julgeolekuolukorras on sõjaliseks konfliktiks valmis vaid kaitseministeerium! Paraku riigikaitse toimib vaid tervikahendusena: koos sõjaliste võimekustega tuleb proportsionaalselt arendada ka mittesõjalisi võimeid."
Ametiühingud ootavad poliitikutelt dialoogi ja siseturvalisuse probleemide lahendamist, samuti debatte nii julgeoleku kui ka maksude üle.