Keskliidu palgasekretär Kaja Toomsalu selgitas, et ametiühingud jälgivad soovitustes korraga nii pikaajalisi tööviljakuse ja inflatsiooni näitajaid kui ka keskmise palga kasvuprognoose. Paari aasta eest tegi tööviljakus Toomsalu sõnul suure hüppe, aga palk kohe järele ei tulnud. "See võimaldabki praegu ka halvemate numbrite juures siiski palku tõsta," ütles Toomsalu liidu pressiteates.
Kui sektoris on palgad kasvanud ühtlaselt, võiks palgatõusu taotlus liidu hinnangul olla 6 protsenti. Kui aga mitu palgatõusu on jäänud vahele või töötatakse krooniliselt alla turuhinna, võiks tõus olla suurem. Erilist tähelepanu tuleb pöörata aga madalama palgaskaala järeleaitamisele, kus minimaalne palgatõus peaks olema numbrilises väljenduses vähemalt 35-60 eurot kuus.
Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on keskliidu palgatõusu soovituste puhul oluline, et need on tasakaalus ega ohusta majandust. "Tahame vältida hilisemaid valusaid palgakärpeid. Paneme seetõttu töötajatele-tööandjatele südamele, et palgaläbirääkimistel tuleb arutada ka küsimust, kuidas teha koostööd ettevõtte tootlikkuse tõstmisel," rääkis Peterson.
Tema hinnangul on läbimurre iga ettevõtte tootlikkuses hädavajalik, sest sama olukorra jätkudes võib palgakasv paari aasta pärast seiskuda.
Keskliit annab palgatõususoovitusi kaks korda aastas vastavalt laekunud majandusprognoosidele.
