Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et nagu eelmisel
aastal, on ka sel korral ametiühingute põhiliseks argumendiks, et tuleb
taastada alampalga ostujõud, mida elukalliduse tõus on viimastel
aastatel märkimisväärselt vähendanud. “Oleme veendunud, et hinnatõus ja
ka tootlikkuse tõus peavad väljenduma töötajate reaalpalga kasvus,”
kinnitas Taliga.
“Kuna hinnad on võrreldes eelmise sügisega hüppeliselt tõusnud ja kõigi
prognooside kohaselt hinnatõus jätkub, korrigeerisime ka oma alampalga
ettepanekut varasemalt 320 eurolt 325 euroni,” lisas ta.
Ta tõdes, et võrreldes üldiste tööjõukulude tõusu prognoosidega võib
alampalga tõusu ettepanek paista suur, kuid selgitas, et Eestis ongi
vaja tõsta alampalka ennaktempos. “Meie alampalga ja keskmise palga suhe
on võrreldes teiste EL riikidega põhjendamatult madal, mistõttu on
selle kiirem tõstmine oluline samm kõrge- ja madalapalgaliste palgalõhe
vähendamiseks,” ütles ta.
Ametiühingujuhi sõnul tõstsid pea kõik Euroopa riigid 2011. aasta
jaanuaris alampalka. “Eesti kui taaskord ühe hoogsama majanduskasvuga
riik on jäänud aga üsna häbiväärsesse positsiooni – meist madalamat
alampalka makstakse vaid kolmes Euroopa riigis: Leedus, Rumeenias ja
Bulgaarias,” tõdes Taliga.
2010. aasta alampalga läbirääkimistel pidasid tööandjad vajalikuks
oodata töötasu alammäära korrigeerimisega senikaua, kuni majandus on
kasvanud neli kvartalit järjest. Taliga sõnul on senise majandusarengu
põhjal selge, et 2011. aasta esimene kvartal näitab samuti
kasvuprotsenti. “Me ei näe enam põhjust selle küsimusega kauem venitada.
Esitasime oma argumendid tööandjatele juba möödunud sügisel ning nüüd
on aeg nende põhjal kokkulepe sõlmida,” ütles Taliga.
Tutvu töötasu alamäära tõstmise argumentidega siin:
http://www.eakl.ee/?&pid=497&lang=5
EAKL
