Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul näevad ametiühingute juristid päevast päeva, kuidas seaduse ebatäpsused ja vigased tõlgendused jätavad töötaja põhjendamatult kaitsetusse olukorda. “Seetõttu leiame, et aeg on seaduse parandamiseks küps. Meie olulisemad ettepanekud on seotud töötajate õiguste kaitsega töölepingu lõpetamisel ning töötasuga.”
Muuhulgas tegi EAKL Sotsiaalministeeriumile järgmiseid ettepanekuid:
- täiendada töölepingu seadust paragrahviga, mis ühemõtteliselt kohustab kohaldama töötajale soodsamat sätet juhul, kui sätted on vastuolus
- sätestada põhimõte, et töötaja keeldumine töötasu vähendamisest ei anna tööandjale alust töölepingu ülesütlemiseks
- ühemõtteliselt sätestada, et majanduslikult raskes olukorras tööandja, kes on ajutiselt vähendanud töötasu, peab töötajale maksma vähemalt üleriigilise kuutöötasu alammäära
- suurendada viivist töötasu või lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest vähemalt 0,5 protsendini iga maksmisega viivitatud päeva eest
- kahekordistada tööandja vastutuse määrasid töölepingu seaduse rikkumise eest
- sätestada põhimõte, et ebaseaduslikult üles öeldud tööleping lõpeb päeval, mil töövaidlusorgan teeb asjakohase otsuse
- kohustada tööandjat põhjendama ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemist
- võimaldada töötajal pöörduda töövaidlusorganisse alusetu koondamise tuvastamiseks pärast töölepingu lõppemist, et välistada võimalus, kus tööandja loob näilise koondamisolukorra etteteatamisaja jooksul
- näha tööandjale ette vastutus juhuks, kui viimane jätab väljastamata tõendi töösuhte lõppemise kohta, mida töötajalt nõuab Töötukassa
- kehtestada hoiatuse kehtivusaeg, et osapooled teaksid, kui kaua saab tööandja tugineda hoiatusele töölepingu ülesütlemisel
- keelata tööandjal nõuda koolituskulude hüvitamist töötajalt, kes peab perioodiliselt läbima seadusega nõutud koolituse, tulenevalt tööandja tegevuse eripärast
- keelata väljatöötamata põhipuhkuse tasu tagasinõudmine juhul, kui töötaja ütleb töölepingu üles tööandja rikkumise tõttu
- sätestada töötajate töölepingute üleminek seniselt teenusepakkujalt uuele tööandjale elutähtsate teenuste osutamisel, mida korraldatakse tähtajaliste avalike hangete alusel (reisijatevedu, jäätmekäitlus jt)
- lugeda ettevõtte rendile või üürile andmine ettevõtte üleminekuks, millega võetakse üle ka kõik töölepingud
- sätestada töötuskindlustuse seaduses 2008.a. kolmepoolses kokkuleppes fikseeritud töötuskindlustushüvitiste määrad (70% esimesel 100 töötuse päeval ning 50% alates 101. päevast) ning näha ette võimalus pikendada sügava majanduskriisi tingimustes töötuskindlustushüvitiste maksmise perioodi kolme kuu võrra.
Vaata sotsiaalministeeriumile saadetud ettepanekute täisteksti siit.
Eesti Ametiühingute Keskliit