AKI peadirektor Viljar Peep ütles, et isikuandmed on põhimõtteliselt
kõik andmed, mis isikut kuidagi iseloomustavad, alates nimest ja
lõpetades kõige muuga. Uus juhis toob tema sõnul sellesse valdkonda
selgust. "See on valdkond, kus tausttehnoloogia on viimastel
aastakümnetel kõvasti muutunud ning selle tõttu on privaatsust vähemaks
jäänud. Näiteks võib välja tuua, et tööotsijalt ei või küsida
ülemääraselt asju ja töötajat eelnevalt kontrollides peab austama tema
privaatsust," sõnas Peep.
Kirjeldades seda, kuidas reguleerib juhis töötaja e-posti kirjavahetuse
jälgimist, kui see käib tööandja arvuti kaudu, sõnas Peep, et eraelu
puutumatus on põhiseaduslik õigus, e-posti puhul tuleb arvesse võtta ka
sõnumisaladust käsitlevat põhiseaduse paragrahvi.
"Eestis on võimalik ka keelata töötaja e-posti kasutamist muuks kui
ainult tööalaseks suhtluseks. Kirjad, mida sa saadad välja ettevõtte
töötajana, ei ole eraelu või sõnumisaladuse kaitsealas. Üldiselt Eestis
e-posti erasuhtluseks kasutamist aga ei keelata, ja kui pole keelatud,
võib kasutada. Kui tööandja on võtnud õiguse kontrollida, mis sinna
sisse tuleb, siis peab sellest enne teada andma," sõnas Peep.
Peep sõnas, et tööandja ei tohi tööintervjuul küsida inimese eraelu
kohta asju, mis ei seostu tema tööalase sobivusega. Tööotsija või
töötaja tausta kontrollimiseks on Eestis lubatud otsida avalikke
andmeid, , kuid töötajat tuleb teavitada , et tema kohta neid andmeid
kogutakse, sest nii võib leida eksitavat teavet. "Töötajat ja tööotsijat
tuleb avalike andmete otsimisest teavitada ja anda talle võimalus need
ümber lükata," sõnas Peep.
Terve juhisega saab tutvuda siit
BNS
