OECD majandusosakonna riigiülevaadete üksuse asejuhi Robert Fordi sõnul on Eesti üheks väljakutseks, kuidas suunata endised ehitustöölised ümber uutesse arenevatesse sektoritesse, kuna endise olukorra juurde naasmine on võimatu.
Tööpuudusest rääkivas peatükis märkis OECD, et töötukassa määratud koolitustel osalemine võiks olla kohustuslik ning laiendada tuleks ka 2009. aastal käivitatud personaalsete koolituskaartide süsteemi. Samuti peab OECD oluliseks töötukassa teenuste tulemuslikkuse suurendamist ning soovitab kaaluda alternatiivsete võimaluste kasutuselevõttu.
Halbade laenudega ebaefektiivne tegelemine võib aga OECD hinnangul halvendada laenuvõimalusi ning takistada majanduskasvu. Olukorra parandamiseks pakub OECD välja pankrotikohtu loomist, mis suudaks ka hinnata, kas firmajuhid algatasid pankrotimenetluse õigeaegselt, samuti võiks kohus nõuda ekspertide kasutamist.
Endiselt tõstab OECD esile Eesti tugevat eelarve positsiooni. Eesti pole kunagi olnud Euroopa Liidu (EL) ülemäärse defitsiidi menetluses ja võlg on madaim OECD riikide seas.
Kriisi ajal määras eelarvemuudatuste ulatuse vajadus vastata euro kasutuselevõtu kriteeriumidele, mille kohaselt eelarvedefitsiit ei tohi ületada kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Vaatama kriisile korras riigi rahandus aitada suurendada kindlustunnet ja tagas Eesti majanduspoliitika usaldusväärsuse, seisab raportis.
OECD soovitab valitsusel lähitulevikus tagada kõrgemad pensionikindluse teise samba maksed, et tasakaalustada kriisiaegset maksete peatamist.
Enne kriisi oleks Eesti OECD hinnangul pidanud rohkem tähelepanu pöörama makromajanduslikele taskaalustamatustele. Eelarvepoliitika peab aitama majandustsüklit tasandada, mitte seda süvendama, märgitakse raportis. OECD peab oluliseks eelarvele mitmeaastase kululae seadmise, et tagada eelarvetasakaal keskpikas perspektiivis.
Eesti maksusüsteemi on OECD hinnangul lihtne ja läbipaistev, kuid selle efektiivsuse parandamiseks soovitab langetada tööjõumakse ning asendada need vähem moonutavate maksudega.
Käibemaksusüsteemi tõhususe parandamiseks soovitakse tugevdada haldamist, kaotades järk-järgult maksuvabastused ja rakendades standardmääras kõikidele vähendatud maksumääradega kaupadele ja teenustele.
Valitsus peaks suurendama varamaksuse osa viies maamaksu vastavusse maa reaalse turuväärtusega. Samuti peaks kaaluma varamaksu kehtestamist ehitistele. Tuleks jätkata ökoloogilise maksureformiga, seda nii keskkonna kui eelarvetulu eesmärkidest lähtudes. Kaaluma peaks mootursõidukite kasutamise ja võib-olla ka registreerimise maksustamist, soovitab OECD oma raportis.
Eesti tervishoiu süsteem toimib OECD hinnangul üsna hästi, kuid on ruumi efektiivsuse suurendamiseks. Rohkem tuleks pöörata tähelepanu kvalifitseeritud personali värbamisele, haiglate süsteem vajaks ratsionaliseerimist ja perearstide rolli tuleks oluliselt suurendada.
Kohalike omavalituste kulud peaksid olema OECD hinnangul samuti paremini korradatud, kuna suurusest sõltumata vastutavad hetkel kõik kohalikud omavalitsused samasuguste avaliku teenuste osutamise eest. Teenuse kvaliteedi parandamiseks soovitatakse raportis väikeste omavalitsuste ühendamist või koostöö tegemist.
Tuleks kaaluda minimaalse rahvaarvu kriteeriumi kehtestamist teenuste pakkumisel ning praeguse riigi toetuste süsteemi üle vaatamist, seisab raportis.
Ekspordi arendamise osas soovitab OECD toetada tegevusi, mis aiatavd ettevõtetel üleilmastumisest suuremat kasu saada, näiteks pakkuda välismaistele tarneahelate toimivat taristut. Samuti võiks OECD hinnangul kasulikuks osutuda klastrite toetamine ning riskikapitalifondide loomine väikettevõtete algkapitali tagamiseks. Samuti soovitatakse kaaluda uuringu- ja arendustegevust toetavate maksusoodustuste kehtestamist.
Sektoripõhiseid toetusprogramme tuleks laiendada nendele valdkondadele, mis saavad kasu kõrgtehnoloogilistest sisenditest ja aitaksid kaasa tootlikkuse vahe sulgemisele. Samuti tuleks OECD hinnangul soodustada reaalhariduse ning -teaduse levikut.
BNS
