Tööhõive esimese kvartaliga võrreldes kasvas, kuid aastatagusega võrreldes oli tööga hõivatuid teises kvartalis vähem. See näitab, et Eesti on järk-järgult jõudmas kahaneva tööjõu tingimustesse, teatas statistikaamet.
Tööhõive suurenemist mõjutas kõige rohkem töötajate arvu kasv töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning info ja side tegevusaladel.
Tööpuudus vähenes enam lühiajaliste töötute arvu kahanemise arvelt - neid jäi esimese kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähemaks. Pikaajaliste ja lühiajaliste töötute arv võrdsustus: kumbagi oli teises kvartalis ligi 23 000. Pikaajaliste töötute arv on viimased neli kvartalit püsinud stabiilsena, pikaajalise töötuse määr oli teises kvartalis 3,4 protsenti.
Esimese kvartaliga võrreldes kahanes ootuspäraselt rohkem meeste tööpuudus ning nende tööhõive kasvas naiste omaga võrreldes enam, sest hooajalised tegurid mõjutavad meeste tööhõivet tugevamalt. Meeste töötuse määr oli teises kvartalis 7,5 protsenti ning naistel oli see 6,4 protsenti.
Noorte, 15–24-aastaste, töötuse määr oli teises kvartalis 18,4 protsenti ning noorte tööpuudus püsis eelnenud kvartaliga võrreldes üsna stabiilne. Töötuid noori oli tänavu teises kvartalis hinnanguliselt 10 000 ning ligikaudu sama palju oli neid nii eelnenud kvartalis kui ka aasta tagasi samal ajal.
15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2005 – II kvartal 2014
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on aasta või kauem tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.
