Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2018. aastal tööga hõivatud 664,7 tuhat inimest, mis on 6100 inimese võrra rohkem kui 2017. aastal. Tööpuudus langes aasta kokkuvõttes 5,4 protsendini. Möödunud aasta viimases kvartalis kasvas hõivatud inimeste arvu kasv 1,2 protsenti, samas kui kolmandas kvartalis hõivatud inimeste arv eriti ei muutunud. Tööpuudus langes neljandas kvartalis rekordiliselt madala 4,4 protsendini. Kuna tegemist on küsitluse andmetega, siis peab aastasiseste muutuste tõlgendamisel olema ettevaatlik ning tõenäoliselt nii kiireid muutusi tööturul ei toimunud. Maksu- ja tolliameti andmed palgatöötajate kohta näitavad suhteliselt stabiilset 2-protsendilist kasvu. Töötukassas registreeritud töötute arv püsis aasta jooksul veidi allpool 5 protsenti, kuid tuleb arvestada, et tööjõu-uuring hõlmab ka neid inimesi, kes otsivad tööd, kuid ei ole ennast töötuks registreerinud.
Tegevusalade lõikes on töötajate arv enim suurenenud sisenõudlusele suunatud tegevusaladel nagu ehitus, kaubandus, kuid töötajaid palgatakse hoogsalt juurde ka IT-sektoris. Pikematest trendidest paistab silma paindlike töövormide järkjärguline suurenemine, mis ilmneb nii palgatöötajate osakaalu vähenemises kui ka osaajaga töötamise suurenemises. Näiteks võrreldes 2007. aastaga ehk buumi tipuga võrreldes on Eestis praegu täiskoormusega töötajaid 21 tuhande võrra vähem, kuid osaajaga töötajaid ligikaudu 28 tuhande võrra rohkem. Selline trend on kasvava tööjõupuuduse tingimustes ka loomulik, kuna tööturul osalemine on meil rahvusvahelises võrdluses kõrge, mistõttu uute töötajate värbamisel või olemasolevate hoidmisel tuleb ettevõtetel üha enam vastu tulla töötajate soovidele.
Tänavu võib oodata tööturu hea olukorra jätkumist, kuigi hõive kasvutempo aeglustub koos majanduskasvuga. Kuigi tööealine rahvastik on alates 2000. aastate algusest olnud langeval trendil 1990. aastail langenud sündimuse tõttu, siis sel ja paaril järgneval aastal võib tööealiste inimeste hulk Eestis isegi kasvada sisserändajate arvu suurenemise tõttu.
