Eelnõu eesmärk on edendada turvalisemat ja prognoositavamat tööhõivet, tagades samal ajal tööturu kohanemisvõime ning parandades töötajate elu- ja töötingimusi, teatas riigikogu pressiteenistus.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti sõnul töötaja mõiste puhul Eestil eriarvamusi pole, kuid tööandja mõiste tekitab vastuolu kehtiva riigisisese seadusega, mida direktiivi jõustumisel tuleb hakata muutma. "Eestis on töösuhe igal juhul kahepoolne suhe töötaja ja tööandja vahel ja meie seadus ei tunnista tööandjate paljusust," ütles Vitsut.

Töötaja mõiste tuleneb Euroopa Kohtu praktikast ja on Eesti õigusega kooskõlas. Tööandja mõiste defineerimisel leiab Eesti aga, et pakutav definitsioon võib põhjustada ebaselgust nii tööandja kui ka töötaja jaoks vastutuse ja kohustuste jagamisel.

Eelnõu näeb ette, et töötajaks loetakse füüsilist isikut, kes osutab teatava aja jooksul teisele isikule selle isiku juhtimise all teenuseid, mille eest ta saab tasu. Tööandjaks tuleb aga lugeda ühte või mitut füüsilist või juriidilist isikut, kes on otseselt või kaudselt töötajaga töösuhtes.

Komisjoni liikme Marianne Mikko sõnul on Eesti praegu silmnähtavalt kaldu tööandja poole. "Euroopa soovib toetada rohkem töötajat," ütles Mikko. "Seetõttu pooldan kavandatavaid muudatusi, mis lisavad töötajale kindlustunnet."

Näiteks tähtajalise töölepinguga töötavatele inimestele tahetakse direktiiviga anda õigus tööandjalt uurida ja saada ka määratud aja jooksul vastus, kas neil on võimalik saada alaliselt tööle, ning põhjendust, kui sellist võimalust ei ole. Eesti ei poolda komisjoni ettepanekut, kuna see pärsib töösuhete reguleerimist riiklikult. Lisaks on Eestil kevadel plaanis esitada seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus ebatraditsioonilises töösuhtes olevate töötajate kaitseks.

Eesti toetab muudatust, et töötajale peab andma ülevaate tema õigustest esimesel tööpäeval ja seda võib teha ka elektrooniliselt. Kehtiva õiguse järgi on selleks aega kaks kuud.

Direktiivi eelnõu tingimuse kohaselt peab tööandja hakkama teavitama töötajat katseajast, mis võib olla kuni pool aastat. Eesti hinnangul võiks katseaja pikkus jääda liikmesriigi otsustada.

Euroopa Liidu seadust tahetakse muuta nii, et tööandjal ei ole õigust keelata oma töötajal ka mujal töötamast, juhul kui tegu pole huvide konflikti või ärisaladuse lekke ohuga. Eesti sellist ühenduse tasandil reguleerimist ei poolda, sest on oht, et sellisel juhul peab Euroopa Kohus hakkama igal üksikul juhul sisustama ärisaladuse ja huvide konflikti mõistete sisu.