Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 55 kohaselt eeldatakse, et
töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja
ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus
ei sätesta teisiti (näiteks haridustöötajate põhipuhkus on kuni 56
kalendripäeva).
Iga-aastase puhkuse eesmärk on taastumine. TLS § 68 lõike 3 kohaselt on
töötajal õigus saada iga töötatud kalendriaasta eest põhipuhkust täies
ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata
põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka, antakse põhipuhkust
võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga.
Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle
töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste
ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste
ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse
need vastavalt ajakavale. Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse
kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 69 lõiked 2 ja 3).
Oluline on jälgida puhkuste aegumist. Alates 01.07.2009.a. arvestatakse
puhkuste kasutamist kalendriaasta eest. TLS § 68 lõike 6 järgi aegub
põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta
lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Seega seisuga
30.06.2009.a. puhkamata ja aegumata (välja teenitud perioodidel kuni
01.01.2002.a. ja/või 01.07.2005.a. kuni 30.06.2009.a.) puhkusepäevade
nõue aegub 01.07.2013.a.
Näiteks 2010.aastal väljateenitud puhkust on töötajal õigus kasutada
kuni 2011.aasta lõpuni. 2009.aastal tuleb aga vaadelda eraldi esimest ja
teist poolaastat, kuna seadus muutus aasta keskel, 01.07.2009.a. Teisel
poolaastal väljateenitud puhkusepäevade nõue aegub 2010.aasta lõpul.
Esimesel poolaastal väljateenitud päevade nõue aegub aga 01.07.2013.a.
Puhkuse hüvitamine rahas on võimalik vaid töölepingu lõppemisel.
