Näiteks peab töötaja praegu andma tööandjale teada, et soovib lapsehoolduspuhkusele jääda või seda katkestada, vaid 14 kalendripäeva ette. Koja hinnangul on see ebamõistlikult lühike tähtaeg, mille jooksul on tööandjal keeruline leida asendajat.

„Samuti on tänane süsteem ebaõiglane nende suhtes, kes asendavad lapsehoolduspuhkusel viibivaid töötajaid,“ teatas kaubanduskoda. „Maksimaalne etteteatamise tähtaeg võiks olla 2–3 kuud. See kehtiks juhul, kui puhkus kestab sellest perioodist kauem, näiteks aasta.“

„Seega on tööandjatele on väga oluline ka see, et töötaja annaks juba puhkusele minnes teada, kui kauaks ta vanemapuhkust planeerib. Nii on tööandjal lihtsam oma tööprotsesse ümber korraldada,“ märkis kaubanduskoda.

Koja hinnangul on väga mõistlik, et edaspidi saavad ema ja isa olla lapsepuhkusel samal ajal tingimusel, et kahepeale kokku ei ületa vanemapuhkus 18 kuud. Ühtlasi on positiivne see, et lapsevanemal on õigus saada vanemahüvitist 1,5 aastat kolme aasta jooksul. Suurem paindlikkus parandab emade positsiooni tööturul, aitab vähendada palgalõhet ning suurendab isade osalemist laste kasvatamises.

Praegu on kasutusel mitu erinevat lastega seotud puhkuseliiki, näiteks rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ning lapsehoolduspuhkus. Muudatuste tagajärjel liidetakse need kõik üheks puhkuseks ehk vanemapuhkuseks, mis on kaubanduskoja hinnangul väga mõistlik. „Samuti on tänuväärne see, et isapuhkuse reeglid viiakse vanemapuhkuse alla. Selle abil on võimalik hüvitist maksta kõikidele isadele, sõltumata sellest, mis liiki lepingu alusel isa töötab,“ teatas kaubanduskoda.

Samuti peab koda mõistlikuks, et vanemapuhkuse tasu maksmise aluseks on praegu kehtivad vanemahüvitise maksmise põhimõtted.

Koda tegi sotsiaalministeeriumile ka ühe olulise ettepaneku praeguse vanemapuhkuse tasu maksmise põhimõtte muutmiseks. Nimelt tuleks lapsevanemale maksta vanemahüvitist täies ulatuses, sõltumata, kui suurt tulu ta teenib.

Selline muudatus motiveeriks lapsevanemaid vanemahüvitise maksmise ajal rohkem töötama ning vähendaks nende lapsevanemate arvu, kes on pikka aega tööturult eemal. Ka riigi maksutulud kasvaksid, kuid kulud seejuures märgatavalt ei suureneks, sest täna teenib lisatulu vaid alla 10% hüvitiste saajatest.

Sotsiaalministeerium plaanib muudatust, mille järgi hakatakse arvestama seda, kui palju lapsevanem vanemapuhkuse ajal tööd teeb. Nende päevade võrra pikeneks ministeeriumi soovi järgi vanemapuhkuse aeg. Koja hinnangul muutub selline süsteem aga väga keeruliseks, sest raske on kindlaks teha, milline on lapsevanema töökoormus näiteks projektipõhise töö korral.

Kaubanduskoda tegi ettepaneku küll võimaldada vanemapuhkuse ajal töö tegemist, kuid seejuures puhkuse perioodi ei pikendataks. Vastasel korral võivad riigil tekkida täiendavad kulud töökoormuse väljaselgitamiseks ning sageneda vanemahüvitise kuritarvitamise juhud.

Lisaks vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustele peab kaubanduskoda väga oluliseks, et loodaks juurde lasteaiakohti. Vanematel peavad olema tänasest paremad võimalused jätta ka näiteks alla 1,5-aastane laps lasteaeda, kui nad ise on tööl. Vastasel korral ei ole lapsevanematel võimalik paindlikumat vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi kasutada.