Palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 32,5% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis 7,2%. Samuti tõusis aasta alguses miinimumpalk 390 eurolt 430 eurole.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,5%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis tänavu esimeses kvartalis pea kõigil tegevusaladel (v.a. muud teenindavad tegevused). Kõige rohkem haldus- ja abitegevustes, majutuses ja toitlustuses ning info ja side tegevusalal. Palgakasvu vedas erasektor, kus brutokuupalga aastakasv oli 8,8%, teatas statistikaamet.
Palgastatistika uuringu alusel oli esimeses kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,3% väiksem kui mullu esimeses kvartalis. Palgatöötajate arv vähenes kõige rohkem keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvara alal ning muudes teenindavates tegevustes.
Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1067 eurot, veebruaris 1058 eurot ja märtsis 1148 eurot.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu esimeses kvartalis 1476 eurot ja tunnis 9,75 eurot, mis on mullusega võrreldes tõusnud vastavalt 8,5% ja 8,3%.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Tänavu oli valimis 12 350 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.
