Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus IV kvartalis veidi aeglasem kui III ja II kvartalis, kui aastakasv oli vastavalt 8,8% ja 8,5%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk IV kvartalis 7,2%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 17,0% ning mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti võrra. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta IV kvartalis 6,0%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kümnendat kvartalit järjest.
Keskmine brutotunnipalk oli 2013. aasta IV kvartalis 5,99 eurot ja tunnipalk tõusis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 8,3%.Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga töötajate arv 2,4% väiksem kui 2012. aasta detsembri lõpus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel. Selle tegevusala brutokuupalk tõusis 19,3% ja -tunnipalk 21,4%.
Keskmine brutokuupalk langes 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusala palgatöötajatel (4,4%). Sama tegevusala palgatöötajatel langes kõige enam ka brutotunnipalk (4,1%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 962 eurot, novembris 968 eurot ja detsembris 1028 eurot.2013. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1336 eurot ja tunnis 8,69 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 6,9% ja 7,6% võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga.Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (kuus 19,0% ja tunnis 22,8%).
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus langes 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusalal (6,5%). Sama tegevusala palgatöötajatel langes kõige enam ka tööjõukulu tunnis (7,2%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
