Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1121 eurot, veebruaris 1117 eurot ja märtsis 1228 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes brutokuupalk 2,4 protsenti, teatas statistikaamet. See oli peamiselt põhjustatud ebaregulaarsete lisatasude vähenemisest. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata vähenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 0,9 protsenti.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 30,1 protsenti ja 2016. aasta esimeses kvartaliga võrreldes 2,4 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta esimeses kvartaliga võrreldes 6 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta esimeses kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk ehk 2,6 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta esimeses kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2004 ja 1917 eurot. Võrreldes 2016. aasta esimeses kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes, näiteks organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus ja iluteenindus, kus brutokuupalk on väikseim ehk 640 eurot. Selle tegevusala 16 protsenti aastakasvu üks peamistest põhjustest on miinimumpalga tõus 430 eurolt 470 eurole.

Lisaks tõusis brutokuupalk aastaga enam ehk 11 protsenti mäetööstuse, samuti 11 protsenti energeetika, kaubanduses 9 protsenti ning info- ja side samuti 9 protsenti. Võrreldes eelmise aasta esimeses kvartaliga brutokuupalk langes haldus- ja abitegevustes -1,3 protsenti, põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis -0,8 protsenti, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes -0,2 protsenti.

Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis keskmisest kiireim ehk 6,6 protsenti Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (6,6 protsenti) ning riigi asutustes ja ettevõtetes 6,6 protsenti ning keskmisest aeglasem ehk 5,4 protsenti kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ehk ja 4,2 protsenti välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Maakonniti oli 2017. aasta esimeses kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk 1284 euroga Harju ja 1140 euroga Tartu maakonnas ning madalaim 850 euroga Jõgeva, 840 euroga Põlva ja 816 euroga Saare maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim 8,4 protsendiga Võru, 7,9 protsendiga Pärnu ja 7,7 protsendiga Ida-Viru maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aasta esimeses kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 6,7 protsenti suurem kui eelmises kvartalis ja 2 protsenti suurem kui 2016. aasta esimeses kvartalis.

Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes enim ehk 25 protsenti kinnisvaraalases tegevuses, 15 protsenti haldus- ja abitegevustes ja 12 protsenti info- ja side tegevusalal.

Töötajate arv vähenes enim ehk 12 protsenti muudes teenindavates tegevustes ja 7 protsenti veondus ja laondus tegevustes. Töötajate arv tõusis aastaga erasektoris 3 protsenti ja vähenes avalikus sektoris 1 protsendi.

2017. aasta esimeses kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1556 eurot ja tunnis 10,10 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2016. aasta esimeses kvartaliga võrreldes 5,5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus tegevusala järgi, esimeses kvartal, 2016–2017:

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2017. aastal on valimis 12 315 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest, nagu puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane, ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik "Palk", mille esitamise tähtaeg oli 18.04.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 28 tööpäevaga. Statistikatöö "Töötasu" avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mille tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.