02.12.2016 Reede

Kuidas teha töötajale hea personaalne arenguplaan

Nagu iga aasta lõpus, hakatakse taas paljudes Eesti ettevõtetes-asutustes pidama arenguvestlusi. Ning nagu ikka, kostab nurinat jälle nende linnukeste panemise pärast, kirjutab oma blogis koolitaja Raimo Ülavere.

Raimo Ülavere, koolitaja
Raimo Ülavere, koolitaja Foto: Raimo Ülavere

Ma ei ole suurem asi üks-kaks korda aastas peetavate arenguvestluste fänn, ent kui neid juba peetakse, siis võiks need olla rohkem sisulised ja päriselt inimese arengule suunatud. Ja mõistagi võiks nende vestluste tulemusena tekkida igale töötajale oma arenguplaan.

Järgnevalt toon ühe võimaliku kirjaliku arenguplaani ülesehituse (algselt pärineb see ühe coachi kodulehelt). 

Personaalne arenguplaan

  • Nimi: Töötaja nimi.
  • Positsioon: Töötaja praegune positsioon.
  • Üksus: Töötaja üksus, osakond vms.
  • Koht: Linn, riik jne.
  • Juht: Töötaja otsene juht.
  • Periood: Arenguplaani periood, klassikaliselt aasta, soovitavalt lühem.
  • Arengu fookus: Areng praeguses rollis, ettevalmistus tulevaseks rolliks, või mõlemad.
  • Võimalikud järgmised positsioonid (1–3): Võimalikud töötaja järgmised rollid, positsioonid. Võivad olla nii vertikaalsel liikumisel kui ka  horisontaalsel liikumisel.
  • Töötaja kolm peamist tugevust: Pange kirja töötaja kolm tugevust, abiks võib olla kas viimane tagasiside kolleegidelt, 360 kraadi uuring vms. Tugevuste kirjapanek on oluline, sest aitab arengukohtade arendamisel.
  • Töötaja arengu eesmärgid (kõige rohkem kolm): Töötaja arengu eesmärgid (arengu teemad) on need kohad, mida tugevdades töötaja tulemuslikkus praeguses rollis kasvaks või mis oleks ettevalmistuseks tema tulevasele rollile organisatsioonis. Eesmärgid võivad tuleneda kolleegide, inimese enda, juhi tagasisidest või ka lihtsalt juhi ja töötaja kokkulepetest.
  • Arengu tegevused: See on arenguplaani süda. Siia peaks kirja panema kindlad tegevused, mis aitavad konkreetses arenguteemas edasi liikuda. Kuidas ja kus saab töötaja uusi oskusi harjutada jne. (NB! See tegevus ei ole “koolitusele minek”.) Tegevused peaksid hõlmama projekte, ülesandeid, vastutust jne.
  • Praegused väljakutsed: Millised on töötaja praegused väljakutsed, mis loovad võimaluse seoses arengu eesmärkidega uusi oskusi arendada ja neid kasutada?
  • Uued väljakutsed: Millised on töötaja edaspidised väljakutsed, mis loovad võimaluse seoses arengu eesmärkidega uusi oskusi arendada ja neid kasutada?
  • Pidev tagasiside: Kuidas, kellelt ja mil moel saab töötaja pidevat tagasisidet oma arengu eesmärkide poole liikumisel?
  • Eeskujud, mentor: Kes võiksid olla need inimesed organisatsioonis, kes oskaksid töötajat tema arenguteemadel aidata ja kuidas nad seda teha võiksid?
  • Koolitus: See ei peaks olema esimene samm arengu teel – koolitus saab kaasa aidata.  
  • Raamat/artikkel: Kui vaja ja olemas.
  • Ajastus: Millal mingi tegevus algab ehk ajakava.
  • Maksumus: Kui tegevus(ed) nõuavad raha.
  • Oodatav tulemus: Pange kirja nimekiri asjadest, mis muutuvad või paranevad ja kuidas sellest võidavad töötaja ja organisatsioon. See loob arengule tähenduse.
  • Märkmed: Arenguplaan on elav dokument, mis tuleb aeg-ajalt sahtlist välja võtta, seda lugeda ja täiendada. Sellesse võib kirjutada kommentaare ja märkmeid, kuidas arenguplaani täitmine töötajal läheb.
  • Arenguplaani algus: Millal esimene arenguplaani tegevus algab?
  • Kokkulepe: See plaan on kokku lepitud ja allkirjastatud.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255