Konsultatsiooni käigus soovitakse teada saada, milliste probleemidega on õppurid, töötajad ja ettevõtjad kokku puutunud ning kuidas oleks võimalik süsteemi paremaks muuta.
Erinevad kutsekvalifikatsioonid liikmesriikides takistavad tööjõu liikumist Euroopa Liidus. Seega on vajalik, et eri riikide kvalifikatsioone oleks võimalik omavahel võrrelda ning tunnustamine oleks lihtne. Kiire ja läbipaistev tunnustamise menetlus parandaks tööjõu vaba liikumust, mille tulemusel paraneks liikmesriikide konkurentsivõime ja väheneks töötus.
Liikmesriikides erinevad kvalifikatsiooninõuded
Vaba liikumine on Euroopa Liidu kodanike põhiõigus. Vaba liikumise õigus tähendab õigust töötada, pakkuda teenuseid, kui ka luua oma ettevõte teises Euroopa Liidu riigis. Tööjõu vaba liikumist liikmesriikides võib takistada asjaolu, et eri riikides on kutsealadele kehtestatud erinevad kvalifikatsiooninõuded. Reguleerimata kutsealade puhul kvalifikatsiooni tunnustamisega probleemi pole, sest juurdepääs teise riigi tööturule on vaba. See tähendab, et kutsealal võib töötada nii ettevõtjana kui töötajana.
Samas on olemas ka reguleeritud kutsealad, millel töötamiseks on riigid kehtestanud kindlad kvalifikatsiooninõuded. Reguleeritud kutsealasid on võimalik liigitada kahte gruppi: sektoraalsed ja üldsüsteemikutsed. Tänu eelnevalt ühtlustatud õppekavadele on sektoraalsete kutsete, näiteks arstide, meditsiiniõdede ja arhitektide, puhul kvalifikatsiooni tunnustamine sageli automaatne. Kutsete puhul, millel puudub automaatne tunnustamine, on vajalik, et ka vastuvõttev riik tunnustaks kvalifikatsiooni. Seega on tööjõu vaba liikumise parandamiseks vaja, et kvalifikatsiooninõudeid oleks võimalik omavahel võrrelda ja tunnustamine oleks lihtne.
Kutsekvalifikatsioonide direktiiv
Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiivi kohaselt peab riik, kes on kehtestanud mingil kutsealal töötamiseks kvalifikatsiooninõuded, tunnustama samal kutsealal ka kvalifikatsiooni, mis on saadud teises liikmesriigis. Direktiivi eesmärk on tagada liikmesriikide vastastikune usaldus diplomite, tunnistuste ja õppekavade osas. Euroopa Liidu kodanik, kes on piisavalt kvalifitseeritud töötamaks ühes riigis võib põhimõtteliselt töötada samal erialal ka teises riigis, isegi kui läbitud õppekava erineb mõningal määral sisu või kestuse poolest.
Kui õppekavad üksteisest olulisel määral erinevad, on riigil võimalus rakendada ka kompensatsioonimehhanisme. Üheks kompensatsioonimehhanismiks on näiteks võimalus rakendada kohanemisperioodi, mis oma olemuselt on juhendamisega praktikaperiood. Lisaks võib riik rakendada ka näiteks sobivustesti, millega hinnatakse töötaja kompetentsust.
Meetmed tööjõu liikumise soodustamiseks
Üheks meetmeks, mis lihtsustab kodanike liikuvust Euroopa Liidus on Europass. Europass aitab ühelt poolt kodanikel sobiva töö leidmiseks oma kvalifikatsioone tõhusalt kirjeldada ja teiselt poolt aitab tööandjatel mõista töötajate oskusi ja kvalifikatsioone. Positiivne on, et teadlikkus Europassist on märgatavalt tõusnud. Sellegipoolest on endiselt ka neid, kes pole Europassist teadlikud.
Lisaks Europassile soovitakse uue lahendusena kasutusele võtta ka Euroopa kutsekaart, mis muudaks tunnustamise menetluse kiiremaks ja kaasaegsemaks. Euroopa kutsekaart on oma olemuselt elektrooniline tunnistus, millega tõendatakse, et kutsetöötaja vastab kõigile vajalikele tingimustele. Kutsekaardi taotlemine saab olema mugav ja lihtne ning selleks ei ole vaja pöörduda välisriigi poole.
Konsultatsiooni eesmärk
Euroopa Komisjoni algatatud avalikust konsultatsioonist on oodatud osa võtma kõik huvilised. Eelkõige soovitakse teada saada, kas ja millised on peamised takistused kvalifikatsiooninõuete tunnustamisel ja millised oleksid peamised lahendused, et elavdada tööjõu vaba liikumist. Konsultatsiooni üheks alateemaks on, kuidas pöörata õppekavades rohkem rõhku tööturul vajaminevatele oskustele. Tööandjale on oluline, et töötajal oleks lisaks kutsekvalifikatsioonile olemas ka teised vajalikud oskused. Eelkõige soovitakse teada saada, kuivõrd vastavad õppekavad tööturu vajadusele.
Kaubanduskoda on koostanud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta küsitluse, mis on kättesaadav Kaubanduskoja kodulehel.
