Paljud noored, ka kooliõpilased, käivad aastaringselt tööl, et endale
ise taskuraha teenida. Suvisel koolivaheajal on aga töö tegemisest
huvitatud noori veelgi enam ning suurem on lühiajaliste tööpakkumiste
osakaal. Lühiajaliste tööde puhul pööravad tööandjad sageli
töötingimustele vähem tähelepanu kui pikaajaliste töösuhete puhul.
Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on
sagedasemateks eksimusteks alaealiste värbamisel olukorrad, kus
alaealine võetakse tegema tööd, mis ei ole tema vanust ja arengut silmas
pidades sobiv. Eksimusi esineb ka töötundide osas, kui alaealisel
lubatakse töötada pikema tööpäevaga või lühema puhkeajaga, kui
töölepingu seadus ette näeb.
„On ka tööandjaid, kes lubavad noore tööle lapsevanema nõusolekuta
ja/või 7-14-aastaste laste puhul ka tööinspektori eelneva nõusolekuta.
Seejuures ei anna tööandja endale aru, et kuigi laps või noor on väga
teotahteline ja võib-olla ka võimeline konkreetset tööd tegema, võib see
siiski mõjutada tema tervist (ka pikema aja vältel) või olla noorele
suisa ohtlik,” selgitab Miidla-Vanatalu.
Oma õiguste eest peaksid oskama seista ka alaealised ise. Töö, mida
alaealine tegema asub, peab olema tema tervisele ohutu ja ei tohi segada
hariduse omandamist. Töö peab olema ka noorele nii vaimselt kui ka
füüsiliselt jõukohane ja seadusega lubatud.
„Tööandja kohustus on noorele selgitada, millised ohud võivad töö
tegemisega kaasneda, kuidas konkreetne töö mõjutab tema tervist,
millised on õiged töövõtted ja –vahendid. Tööandja peab ka alaealise
töötajaga läbi rääkima töölepingu olulistes tingimustes ehk eelkõige
tööajas, tööülesannetes ja tasus, mida töö eest makstakse,” täpsustab
Miidla-Vanatalu tööandja kohustusi.
Alaealiste tööga seotud sihtkontrolli teostavad tööinspektor-juristid,
kes vajadusel kaasavad ka vastava valdkonna töökeskkonna inspektori.
Sihtkontroll viiakse läbi terves Eestis. Tööinspektori külastus võib
toimuda ka tööandjat eelnevalt ette hoiatamata. Külastuse ajal
küsitletakse nii tööandjat kui ka töötajaid.
BNS
