Minister Mailis Repsi sõnul aitab töökohapõhine õpe luua tihedama seose õppe ja tööturu vahele. "Õppimine käib õppeasutuse, õppuri ja tööandja koostöös ning eesmärgiks on see, et õpe vastab paremini tööandjate vajadustele," ütles Reps. "Tööandjad saavad aktiivselt osaleda tööjõu koolitamises ja õppuritel on edaspidi üleminek tööellu sujuvam. Senised kogemused kutsehariduses näitavad, et õpipoisiõpe on noorte seas populaarne ja tööandjate poolt hästi omaks võetud."
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa sõnas, et üha tihedam koostöö tööandja ja kõrgkooli vahel on võtmetähtsusega tulevase spetsialisti koolitamisel, et tagada parimate teadmiste ja oskustega omandamine juba kõrgkooli õpingute ajal. "Töökohapõhine õpe on kõrghariduses alles teed rajamas, kuid spetsialistide õpetamisel kindlalt jätkusuutlik," ütles Kõrgemaa.
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppeprorektor Eneken Titov märkis, et ettevõtlusoskusi tulebki õppida läbi praktika. "Laiemalt vaadates on selline mudel igasuguse erialaseid teadmisi ja oskusi andva hariduse tulevik," ütles Titov. "Kõrgkooli vastutus on tagada, et õpe kataks kõiki vajalikke oskusi ning praktikat toetaks ka analüüsi- ja muude üldoskuste arendamine ja silmaringiteadmiste andmine. Erialaoskused ja väärtuslikud kontaktid saadakse aga töökohal."
Töökohapõhine õpe on õppevorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osakaal moodustab üle poole õppekava mahust. Kui kutsehariduses alustati õpipoisiõppega 2002. aastal, siis kõrghariduses ei ole seni töökohapõhist õpet praktiseeritud.
Töökohapõhise õppe laiendamine on üks osa tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamise programmist PRÕM, mida rahastatakse tõukefondidest.
