Statistikaameti andmetel teenisid 2014. aasta oktoobris naispalgatöötajad 23,3% vähem kui meespalgatöötajad. Teisiti öeldes, kui mees teenis tunnis euro, siis naine 77 senti. Palgalõhe meeste ja naiste vahel on aastate jooksul püsinud 23–24% piires.
Mees- ja naispalgatöötajate tunnitasud erinesid 2014. aastal kõigil tegevusaladel, kõige väiksem oli palgalõhe veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluses (1,4%) ning kõige suurem finants- ja kindlustustegevuses (38,3%). Finants- ja kindlustustegevuses on see püsinud suurim juba alates 2011. aastast, mil palgalõhet mõõtma hakati.
Üksnes ühel aastal, 2013, on palgalõhe sisuliselt puudunud veonduse ja laonduse tegevusalal. Naispalgatöötajate tunnitasu oli siis 0,2% kõrgem kui meestel. Hariduses ning tervishoius- ja sotsiaalhoolekandes, kus töötab rohkem naisi kui mehi, oli palgalõhe 2014. aastal 21,5%.
Kaks kolmandikku juhtidest on mehed ja kolmveerand ametnikest naised
Tööjõuturul on erinevused nii meeste ja naiste töötasus kui ka ametikohtades. 2014. aastal oli 20–64-aastaste hõivatute hulgas naisi 48%, kuid juhtide hulgas oluliselt vähem — ainult kolmandik. Samas oli naisi rohkem ametnike ja teenindus- ja müügitöötajate seas, kus neid on ligi kolmveerand hõivatutest.
Erineb ka meeste ja naiste tööaja vorm. Neis Euroopa Liidu riikides, kus naiste tööhõive määr (hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus) on kõige kõrgem, on tavaliselt kõrge ka osaajaga töötavate naiste osatähtsus. Rootsis, Saksamaal, Taanis, Hollandis ja Austrias on 20–64-aastaste naiste tööhõive määr üle 70% ja osalise ajaga töötamise osatähtsus naistöötajate seas üle 30%.
Kuigi Eestis on naiste tööhõive määr kõrge (2014. aastal 20–64-aastaste seas 70,6%), pole siin osalise koormusega töötamine eriti levinud. 2014. aastal töötas Eestis 10,9% naistest ja 5,6% meestest osalise tööajaga.
Naiste osaajaga töötamine suureneb laste arvu kasvades. Kui Euroopa Liidus töötasid 2014. aastal peaaegu pooled vähemalt kolme lapsega 25–49-aastased naised (45,1%) osaajalise tööajaga, siis meestest vastavalt 7,0%.
Lapsehoolduspuhkusele jäävad Eestis endiselt rohkem naised, kuid tuleb märkida, et meeste osatähtsus vanemahüvitise saajate hulgas on alates 2006. aastast veidi kasvanud. 2013. aastal oli see näitaja 6,6%.
Eesti palgalõhe Eurostati järgi 28,3%
Eurostati andmetel oli 2014. aastal keskmine palgalõhe Euroopa Liidus 16,1%, kõige väiksem Sloveenias ja Maltal (alla 5%) ning kõige suurem Eestis, Austrias, Tšehhis, Saksamaal ja Slovakkias (üle 20%).
Eesti ja Euroopa Liidu palgalõhest ja selle arvutamisest saate pikemalt lugeda lähiajal ilmuvast ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 2, 2016.
