Palgarakenduses kuvatakse registreeritud täisajaga töötajate brutopalga mediaan, mis väljendab summat, millest rohkem ja vähem teenivaid töötajaid on ametis, maakonnas või piirkonnas ühepalju, teatas statistikaamet. Mediaanpalga arvutusest on välja jäetud 2,5 protsenti kõige madalamaid ja 2,5 protsenti kõige kõrgemaid palkasid.
Täisajaga töötajate registripõhine mediaanpalk oli selle aasta esimeses kvartalis 1193 eurot. Mediaanpalk on ameti andmeil veidi tõusnud ja liigub samas suurusjärgus keskmise brutokuupalga kasvuga. Märtsi lõpu seisuga on tööturul olijate arv aga aasta varasemaga võrreldes vähenenud.
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul on suuremat palgalangust näha teenindussektoris, eriti majutuses ja toitlustuses ning turismiga seotud ametites töötavatel inimestel. Palgatõus oli aga üldiselt suurim juhtide ja tippspetsialistide seas.
Mediaanpalk tõusis näiteks eriarstidel, finantsjuhtidel, tarkvaraarendajatel ja perearstidel, kelle puhul oli palgakasv aastases võrdluses üle 200 euro. Kõrgemat mediaanpalka teenivad aga näiteks infotehnoloogia juhid, kelle mediaanpalk on aasta varasemaga võrreldes kasvanud 160 euro võrra,
täpsustas Rootalu pressiteates.
Aasta jooksul on suurenenud ka palkade ebavõrdsus: madalamat töötasu saanud inimesed kogesid palju väiksemat palgatõusu kui kõrgemapalgalised.
"Kujutagem ette, et rivistame kõik Eesti täistööajaga töötavad inimesed üles ja ühes otsas on kõige madalama ning teises kõige kõrgema töötasuga inimene. Seejärel valime rivist välja kolm erineva positsiooniga inimest," kirjeldas Rootalu.
"Esimese inimese valime rivi alumise veerandi kohalt. Tema palk tõusis aastaga vaid 19 euro võrra 786 euroni. Teise inimese valime täpselt rivi keskelt ehk tema saab mediaanpalka ja tema aastane palgatõus oli 35 eurot. Kolmanda inimese valime rivi ülemise veerandi kohalt ja tema palk tõusis aastaga oluliselt rohkem – 87 euro võrra ehk 1717 euroni," näitlikustas ta.
