Nii välistööjõudu värbavatel ettevõtetel kui ka Eestisse elama asumist planeerivatel või siin juba elavatel välismaalastel on vaja personaalset ja usaldusväärset nõu Eestis elamise või viibimise seaduslike aluste ning sellega seonduvalt ka isikut tõendavate dokumentide ja kodakondsuse valdkondades, teatas siseministeerium.
Politsei- ja piirivalveamet alustab eesti-, vene- ja ingliskeelse nõustamisteenusega tuleva aasta 1. märtsist. Nõustamist on võimalik saada telefoni, e-kirja ja Skype’i teel, samuti on võimalik minna nõustaja vastuvõtule ning kasutada migratsiooniprotsessiga seotud dokumentide eelkontrolli teenust.
Tuleval aastal jõustuvad välismaalaste seaduse muudatused, mis reguleerivad peamiselt töörännet Eestisse. Seadusemuudatus arvab sisserände piirarvu alt välja IKT-sektori töötajad, iduettevõttes töötavad ning iduettevõtlusega tegelevad välismaalased. Samuti lihtsustatakse iduettevõtetele toiminguid viisa taotlemisel, lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ning elamisloa töötamiseks või ettevõtluseks taotlemisel.
Kui praegu tuleb välismaalasele maksta vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist palka, siis uuest aastast võib maksta vähemalt Eesti keskmist palka.
Lisaks avardatakse lühiajalise Eestis töötamise võimalusi ning pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise aega seniselt kuuelt kuult aastas üheksale kuule. Kõikidel Eestis seaduslikult viibivatel välismaalastel võimaldatakse juba Eestis viibides taotleda pikaajalist viisat või elamisluba. Samuti lihtsustatakse lühiajalise töötamise registreerimise ja elamisloa taotlemise korda, vähendades taotlemisel esitatavate dokumentide hulka. Et võimaldada välismaalastel Eestisse investeerimisel senisest paindlikumalt majandada oma investeeringut ja panustada Eesti majanduse arengusse, luuakse tähtajalise elamisloa liik ettevõtluseks suurinvestoritele.
Uuest aastast hakkab riik väljastama Eesti kodanike ja välismaalaste passe kümneaastase kehtivusajaga. Alla 15-aastased lapsed saavad passid endiselt viieks aastaks.
