Postimees märgib, et petuskeemide korraldajad vajavad eesti keelt valdavaid töötajaid, kuna Eesti elanikud ei usalda politsei või pankade nimel vene keeles tehtavaid kõnesid, mistõttu ebaõnnestub enamik petmiskatseid. Eesti keelt oskavate töötajate kaasamine võib muuta pettused tõhusamaks.
Petukõnedega teenitav töötasu ulatub 5000 euroni nädalas
Juunis pidas politsei Tallinnas kinni niinimetatud rahavedaja, kes töötas petukõnekeskuse heaks. Tema telefonist leiti kirjavahetus kolleegidega, sealhulgas Dnipros tegutseva kõnekeskuse operaatoriga, kelle hüüdnimi oli Chill. 8. mail kirjutas Chill: „Me oleme Eestist juba kõik, mis võimalik, välja pigistanud. Võib-olla peame suunama tegevuse Poolasse või Tšehhisse.“ Chill pakkus Tallinna kullerile Nikitale boonuseid uute eesti keelt kõnelevate töötajate värbamise eest.
Chill lubas Nikitale 300–400 eurot iga Dniprosse saabunud kümne värvatud töötaja eest ning 3% nende palgast. 20. mail teatas Nikita, et leidis kolm kandidaati, kellest üks võiks saabuda juba juuni alguses. Kirjavahetuses küsis Nikita täpsustusi tasu kohta, mis oli seotud Niklase, ühe värvatud töötaja, lähetamisega. Chill lubas raha samal päeval üle kanda.
Leitud kirjavahetuse kohaselt kohtus Nikita 18. mail Niklasega Kiievi bussijaamas. Eelmises vestluses selgitas ta, et alguses saab Niklas raha koolituse eest ning hiljem võib tema sissetulek ulatuda kuni 5000 euroni nädalas, olenevalt tulemustest.
Niklas kinnitas esimestes teadetes Kiievist, et teda võeti vastu ja ta asus kõnekeskuses tööle. Esimesel tööpäeval maksti talle 100 eurot, ja tema peamiseks ülesandeks oli eesti keelt kõnelevate klientidega suhtlemise toetamine.
Petuskeemide korraldajate mõttemaailm
Kirjavahetus heidab valgust ka petuskeemide korraldajate mõttemaailmale. 14. aprillil kirjutas Chill Nikitale: „Inimesed koguvad miljoneid, aga vanaduses pole neil seda enam vaja.“ Nikita vastas, et ei mõista, kuidas inimesed võivad nii rumalad olla. Chill jagas ka nõuandeid juhuks, kui politsei nad tabab: „Ütle, et otsisid tööd internetist ja sind palgati kasiino heaks tööle.“
Politsei- ja piirivalveameti juht Egert Belitšev rõhutab, et petukõnekeskuse organiseerimiseks ja käigus hoidmiseks on vaja umbes 50 000 eurot kuus, kuid kasum võib ulatuda miljonitesse. Sellised keskused on sageli osa rahvusvahelistest kuritegelikest võrgustikest, kus rollid on rangelt jaotatud.
Need võrgustikud hõlmavad häkkereid, kes koguvad ohvrite andmeid, IT-spetsialiste, kes loovad võltsveebisaite, ja operaatoreid, kes ohvritele helistavad. Mõned töötajad ei pruugi olla teadlikud, et nende roll on kuritegelik, kuid leidub ka keskusi, mis on loodud algusest peale kriminaalsetel eesmärkidel.
Tehnoloogia areng muudab petmise lihtsamaks
Tehnoloogia ja tehisintellekti areng võimaldab petistel kohandada kõnesid eesti keelele ja kasutada tuttavaid hääli. Belitšev rõhutab, et tehnoloogia arenguga võivad kõned tuntud isikute nimel muutuda reaalsuseks, mis raskendab võitlust selliste kuritegude vastu.
Ohvritelt saadud raha liigub erinevate kanalite kaudu, sealhulgas sularahas, ning kullerid mängivad selles skeemis olulist rolli. Kuigi Eesti politsei on korduvalt kullereid kinni pidanud, on suurimaks väljakutseks siiski korraldajate tabamine, kes viibivad enamasti välismaal ja kelle tabamine eeldab rahvusvahelist koostööd.
Küberkuritegude kasv Eestis näitab, et sellised skeemid muutuvad üha keerukamaks. Belitšev lisab, et kurjategijatel pole vaja, et iga inimene pettuse ohvriks langeks – tuhande kõne kohta piisab vaid ühest ohvrist, et skeem oleks kasumlik.
