„Parim, mida agressori varaga praegu teha, on sellelt teenitava tulu kasutamine Ukraina toetamiseks. Euroopa Liidu rahandusministrite nõusolek, et need tulud tagatakse kuni 45 miljardi euro jagu korraga, mitte aastaintressi jagu, on oluline edasiminek. Selleks, et skeem täiel moel rakenduks, on vaja murda veel näiteks Ungari vastuseis sanktsioonide pikendamiseks kuuelt kuult korraga 36 kuuks,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Praegu pannakse Venemaa külmutatud varade pealt teenitav tulu kõrvale ja antakse osade kaupa Euroopa Rahutagamisrahastu (EPF) kaudu Ukrainale. EPFi raha saab kasutada relvade ostmiseks.
Laenuskeemiga seotud ettepanekud
Euroopa Komisjon tuli septembris välja G7 laenuskeemiga seotud ettepanekutega, mille kohaselt seni Euroopa Rahutagamisrahastu kaudu suunatud maksed asenduks suures osa ühekordse suurema finantseeringuga. See tähendab, et G7 laenuskeemi järgi ei eraldataks tulusid Ukrainale aasta kaupa nii nagu need tekivad – ligi 3 miljardit eurot, mis sõltub tuleviku intressimääradest, vaid selle toel on plaanis anda laen kogusummas kuni 45 miljardit eurot. Euroopa Liidu osa sellest oleks kuni 35 miljardit eurot.
Laen antaks hästi sisse töötanud makrofinantsabi (MFA) instrumendiga ja külmutatud varadelt teenitud tulu kasutatakse laenu teenindamiseks ja tagasimaksmiseks. 5 protsenti läheks endiselt ka Euroopa Rahutagamisrahastusse.
Raha läheks Ukraina riigieelarve toetuseks. Kui Ukraina otsustab rahastada tsiviilotstarbelisi kulutusi, siis vabastab see riigi enda eelarvet sõjaliseks otstarbeks.
