Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööministrite mitteametlikul kohtumisel Vilniuses osalev sotsiaalminister Taavi Rõivas märkis, et palgad peavad olema seotud riigi edukusega ning suurte võlgade all ägavate Lõuna-Euroopa riikide palgatase peab alanema.
Arutelu käigus möönsid kokkutulnud, et töötasude kujundamisel Euroopa Liidul pädevus puudub, kuid teisalt on töötasud ja tootlikkus üks olulisi makromajanduslikke hoobasid tulevaste majandusšokkide ärahoidmisel või leevendamisel. Euroopa Komisjoni hinnangul on palkade kujundamisel euroala piires oluline piiriülene mõju ning seetõttu võiks alampalkade koordineerimine Euroopa Liidu tasandil aidata ühildada mängureegleid.
Ministrid nõustusid, et töötasudel on oluline seos majanduskasvu ja konkurentsivõimega ning töötasud peavad olema kooskõlas tootlikkusega. Oluliseks peeti sotsiaalpartnerite rolli miinimumtasude läbirääkimisel. Siiski jäid kõlama suured erinevused liikmesriikide süsteemides ning arvamus, et Euroopa Liidu tasandil palkade koordineerimine mõeldav ei ole.
„Palgad peavad olema otseses seoses tootlikkusega ning mida paremini läheb majandusel, seda kiiremini saavad ka palgad kasvada“, rõhutas minister Rõivas. „Majanduslangusesse ja suurtesse võlgadesse jõudnud Lõuna-Euroopa riikides peavad palgad langema, et taastada nende riikide konkurentsivõime. Hoides majanduslanguse ajal palgad muutumatuna võib see põhjustada majandusraskusi ettevõtete tasemel ning tööpuudust ühiskonnas tervikuna,“ ütles Rõivas.
Minister lisas, et EL-i tasandil töötasu alammäära kehtestamine ei oleks realistlik, kuna alammäär peaks arvesse võtma kõigi 28 liikmesriigi alammäärasid ning riikide elatustaset. Positiivse näitena nimetas minister Rootsi sotsiaalpartnerite praktikat võtta palgakokkulepete aluseks riiki raha sisse toova ekspordisektori palgaarengud.
Lisaks arutavad ministrid võimalusi, kuidas majandus- ja rahandusliidus suurendada tähelepanu sotsiaalse ja tööturu olukorra paremale jälgimisele ja Euroopa tasandil koordineerimisele. Arutelu on kantud arusaamast, et kõrvalekalded normaalsest majanduse ja riigirahanduse toimimisest, millele õigeaegselt ei reageerita, mõjutavad lisaks rahaliidu finantsstabiilsusele ka EL-i inimeste hakkamasaamist ja heaolu, aga samuti mõjutab inimeste toimetulek kokkuvõttes rahaliitu.
Euroopa Komisjoni poolt on sügisel oodata ettepanekut, mis peaks pakkuma välja uue tööriista ebasoodsate arengute tuvastamiseks ning majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks.
