Praegu takistab selle saavutamist esmalt see, et riik ei tea täpselt, kui palju ja milliste oskustega inimesi ning millises Eesti piirkonnas tulevikus vaja on. Teisisõnu pole praegu teada, mille põhjal anda töötutele just selliseid oskusi ja teadmisi, mida tööandjatel tulevikus kõige rohkem vaja läheb, märkis riigikontroll.
Töötute võimalusi omandada uus kvalifikatsioon või tõsta olemasolevat pärsib tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatu, mis keelab täiskoormusega õppivat isikut töötukassas arvele võtta. Sama seadusega on töötukassale seatud piirang, mille kohaselt ei tohi tööturukoolitus kesta rohkem kui ühe aasta. Et oleks loodud kõik tingimused kvalifikatsiooni tõsta, on vaja piirangud üle vaadata ja kokku leppida, milline peaks olema institutsioonide ülesannete jaotus töötutele ümberõppe pakkumisel, märkis riigikontroll.
Lisaks näitas audit, et töötutest on koolitust saanud küll paljud, kuid arvestatav osa töötutele pakutud koolitustest kestab lühikest aega ja on üldhariv (näiteks arvutiõpe, tööalane motivatsioonikoolitus) ning selliste koolituste järel ei saa töötud üldjuhul kutse- või pädevustunnistust. Võrreldes kutseeksami sooritanuid mittesooritanutega, oli kutseeksami sooritanutest hiljem tööga hõivatud 6,7% rohkem inimesi. Kokku oli kutseeksami sooritanuid aga vaid 6,5% registreeritud töötutest.
Olukord, kus töötud ei soorita kutse- või pädevuseksamit ega saa tõendit oskuste ja teadmiste taseme kohta, pärsib nende konkurentsivõime paranemist tööturul, kirjutas riigikontroll. Samal ajal ei saa tööandjad kindlad olla, kas töötutel on sellised oskused ja teadmised nagu vaja.
Tööandjad nimetavad jätkuvalt just vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu puudust Eestis üheks peamiseks põhjuseks, mis pärsib ettevõtete käibe kasvu. Audit näitas, et umbes 43% töötutest on ilma erialase ettevalmistuseta, vahendas BNS.
Riigikontroll soovitas eeltoodust lähtudes töötada hiljemalt 2017. aasta lõpuks välja programm, millega tagatakse iga regiooni eripärasid arvestades koordineeritult ettevõtluse piirkondlik arendamine, töökohtade loomise soodustamine ning tööturuteenuste pakkumine. Samuti pidas riigikontroll vajalikuks algatada tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, mille järgi oleks ebapiisavate teadmise ja oskustega töötutel ning nendel, kes vajavad tööle saamiseks ümberõpet, võimalik omandada vajalik haridus kas tasemehariduse või pikema kui aastase tööturukoolituse kaudu. Seejuures tuleks määrata selgelt kindlaks töötukassa ülesanded pikemaajalise ümberõppe pakkumisel.
Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar nõustus riigikontrolli tööhõiveauditi hinnangutega. “Riigikontrolli tähelepanekud on õiged – töötukassa teeb märkimisväärseid pingutusi tööturuteenuste pakkumisel, kuid sellest üksi ei piisa," ütles ta pressiesindaja vahendusel.
"Tööandjate manifestis tulime välja soovitusega, et madalama haridusega ja madalapalgalistele inimestele tuleb pakkuda ennetavat ümberõpet ehk suurendada nende võimalusi uue töö leidmiseks juba enne, kui nad eelmise töö kaotavad," selgitas Tamsar.
"Nõnda vähendataks tööturult pikalt eemale jäämist ja sellega kaasnevat vaesusriski. Seejuures tuleb ümberõppes keskenduda just konkreetsetele ja vajalikele ametioskustele, mis tagavad ka töö. Jupike arvutiõpet siit ja jupike keeleõpet sealt – selline täiendõpe ei täida oma eesmärki," lisas ta.
