Holm andis täna riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle riigikontrolli aastaaruande, mis sel aastal keskendub esmatähtsate avalike teenuste tulevikule, teatas riigikontroll.

Aastaraportis on vaadeldud perearstide, õpetajate, politseinike ning päästjate tööle asumise ja töölt lahkumise dünaamikat. Riigikontrolli hinnangul tuleb tunnistada, et kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib üle jõu, seda eriti väljaspool Harjumaad ja Tartumaad.

Raport osutab, et täitmata töökohtade arv kasvab ja inimesi, kes võiksid töökohti võtmetähtsusega erialadel täita, ei paista ka kusagilt tulevat, seega tuleb meil reaalsusega kohaneda, mitte tegelda enesepettusega.

"Avalike teenuste pakkumine ääremaal vajab ümberkorraldusi ja seda nii raha, kuid ennekõike inimeste puuduse tõttu," kommenteeris riigikontrolör Janar Holm aruande põhijäreldusi.

"Kui vaatame perearstide, õpetajate, politseinike ja päästjate töökohtade täitmist, on kogu Eesti peale Harju- ja Tartumaa paraku ääremaa rollis – korraga on ohus mitmete esmatähtsate teenuste osutamine. Peame endalt küsima, milline on üldse tulevikus realistlik avalike teenuste osutamise minimaalne tase nendes piirkondades ning kuidas seda tagada. Kusjuures pole hõiskamiseks ega muretuseks põhjust ka Tallinnas ja Tartus ning nende ümbruses," sõnas Holm.

Keerukaimas olukorras on riigikontrolli hinnangul Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa. Aruandest selgub, et esmatähtsatest teenustest kõige probleemsem on perearstiabi, sest pensionile siirduvaid perearste on peagi rohkem kui neid, kellega vabad kohad täita. Üha raskem on leida perearsti nimistutele uusi häid arste, luhtunud konkursside arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud neli korda. 

Pea pooled perearstidest on 60-aastased või vanemad ehk on kas juba praegu pensioniealised või saavad soovi korral lähemal ajal pensionile minna. Praegu läheb perearst pensionile keskmiselt 67-aastaselt. Näiteks Hiiumaal on kõik perearstid pensioniealised või jõuavad kohe sellesse ikka.

Leidub nimistuid, kus perearstina on tegutsenud juba seitse aastat ajutine asendaja. Residentuuri lõpetajad ei soovi sageli kohe nimistu eest vastutust võtta või töötada Tallinnast ja Tartust eemal, märkis riigikontroll. 

Üldhariduskoolides on nappus aineõpetajatest, ennekõike loodus- ja täppisteaduste pedagoogidest. Tihti ei taha pedagoogid väljapoole suuremaid keskusi õpetama minna ja Eesti õpetajatest enam kui kolmandik on üle 55-aastased ehk on praegu pensionieas või jõuavad sinna järgmise kümne aasta jooksul. 

Päästjate ja politseinike seas seisab ees pensionile mineku laine ja samal ajal tuleb peale liiga vähe neid, kes sooviks seda tööd teha. Politsei- ja piirivalveameti hinnangul lahkub 2030. aastani teenistusest ligikaudu 350 kuni 400 politseiametnikku enam, kui neid Sisekaitseakadeemiast juurde tuleb.

Tööjõu voolavuse tõttu on peatselt vaja aastas leida juurde enam kui 100 päästjat, kuid inimesi, kes tahavad ja ka sobivad päästjaks, on tööturult võtta poole vähem ehk umbes 50 kuni 55 aastas. Seega võib ennustada teravat tööjõupuudust viie kuni kümne aasta pärast, seda eriti päästjate osas, märkis riigikontroll.

Holm nentis, et väljapääsu sellest olukorrast pole lihtne leida, sest inimeste pärast konkureerivad erinevad sektorid ja välja- ning ümberõpe nõuab aega. Leevendust võib pakkuda kombinatsioon erinevatest sammudest – üks võimalus on luua uusi soodustusi, et meelitada ligi noori või karjääri muuta soovivaid töötajaid ning koolitada järelkasvu.

Mingil määral saab hoida olemasolevaid töötajaid kauem hõives, arendada nende kvalifikatsiooni ja võimaluse korral pakkuda neile tööd teistel ametikohtadel,

selgitas Holm.

"Lisaks saab riik võtta kasutusele mitmesuguseid uuendusi, mida pakub tehniline, tehnoloogiline ja sotsiaalne innovatsioon, et vähendada tööjõuvajadust. Teatud piirini on võimalik suurendada vabatahtlike osakaalu, ent on raske ette kujutada, et tuleks minna harrastusperearsti juurde," sõnas ta.

Samas rõhutas Holm, et samal viisil jätkates kaua välja ei vea. "Tuleb seada teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele realistlikud nõuded, püüdes leida tasakaalu riigi võimaluste ja inimeste ootuste vahel," ütles riigikontrolör.

Tema sõnul on võimalik, et praegu ajutistena vaadeldavad teenusevormid, näiteks distantstunnid koolis või kaugnõustamine perearstiabis, muutuvad osas piirkondades alalisteks. "Ja selles tuleks näha ka võimalust, mitte ainult probleemi," nentis ta.