"See muudatus puudutab umbes 5000 töötut ehk umbes kümnendikku tööotsijaist, kes on kas äsja töö kaotanud või osalevad tööturuteenustel," ütles töötukassa juhatuse liige Pille Liimal. "Äsja töö kaotanud inimene saab pärast pikemat silmast silma vestlust konsultandiga võimaluse kolme kuu jooksul suhelda töötukassaga iseteenindusportaali kaudu, kuhu saab sisse logida ID-kaardiga."
Sama portaali saavad kokkuleppel konsultandiga kasutada ka teised tööotsijad, kui nad osalevad koolitusel, praktikal või teistes töölesaamiseks vajalikes teenustes.
Et innustada töötuid ka lühiajalisi tööpakkumisi vastu võtma, kaob 1. maist nädalapikkune ooteaeg töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saamiseks, kui inimene on lühiajalise töö lõppedes uuesti töötuks jäänud.
"Seda juhul, kui ta jääb korduvalt töötuks aasta jooksul ning töötushüvitise või töötutoetuse saamise päevadest on osa kasutamata," selgitas Liimal. "Praegu hakkab ta vahepealse töötamise järel uuesti hüvitist või toetust saama nädal aega pärast töötuna arvele võtmist."
Karmimaks muutub töötukassa töötute suhtes, kes jätavad vähemalt kord kuus kokkulepitud kohtumisele konsultandiga tulemata ega soostu ka pakutud võimalustega tööle asuda, osaleda tööpraktikail või -harjutustel. Uue korra järgi jääb töötu, kes on aasta jooksul kaks korda järjest töötuna arvelt maha võetud, kuna ta on korduvalt nõudeid rikkunud, kolmeks kuuks ilma õigusest end taas töötuna arvele võtta. Töötuid, keda see puudutab, võib töötukassa andmetel olla umbes 700.
"Pigem on need töötud, kes töötuhüvitist või toetust ei saa ehk siis muudatusega nad otseselt rahast ilma ei jää, kuid kaotavad kolmeks kuuks võimaluse saada töötukassast töölesaamist toetavaid teenuseid ning ka ravikindlustuse," ütles Liimal.
Senise korra alusel võib ka korduvalt töötukassa nõudeid eiranu kas või järgmisel päeval pärast töötustaatuse katkemist end uuesti arvele võtta. Uus kord ei kehti tagasiulatuvalt, vaid arvestama hakatakse 1. maist alates juhtuvaid rikkumisi.
Uue korra järgi saab töötukassa pitsitada ka skeemitavaid pankrotistunud ettevõtteid. Umbes viie protsendi makseraskustesse sattunud ettevõtete puhul on töötukassal olnud seni põhjust kahtlustada, et lähisugulastega on sõlmitud eriti soodsaid palgaleppeid, mille eesmärk on taotleda töötukassalt võimalikult suur hüvitis.