Ühtlasi tagatakse muudatustega, et Eestis töötavate välismaalaste töötasu pealt makstav tulumaks laekub Eestisse ja seda saab kasutada Eesti ühiskonna hüvanguks, teatas siseministeerium.
Võrreldes 2015. aastaga on lühiajalise töötamise registreerimiste arv kasvanud ligi 30 korda. 2017. aastal andis politsei- ja iirivalveamet 7509 lühiajalise töötamise luba, 2018. aastal kasvas lubade arv 19 805 loani. 2019. aastal registreeriti aga rekordiliselt 32 262 lühiajalist töötamist Eestis.
Siseminister Mart Helme sõnul on suurenenud nõudlus välistööjõu järele tekitanud olukorra, kus on rohkem tööandjaid, kes eiravad välismaalaste seaduses sätestatud tingimusi.
Alates 2014. aastast on suurenenud politsei- ja piirivalveameti poolt tuvastatud välismaalaste töötamisega seotud rikkumiste arv. Ebaausa konkurentsieelise saamiseks proovitakse leida võimalusi, kuidas Eesti õiguse järgi nõutavat palka, praegu 1407 eurot, mitte maksta. Sellised ebaseaduslikud võimalused kahjustavad Eesti elanike konkurentsieelist tööjõuturul, milleks neil on õigus,
märkis Helme.
Seaduse muudatuse kohaselt vastutab välismaalase töötamise seaduslikkuse ja selle tõendamise eest edaspidi see ettevõte Eestis, kes välismaalase tööst tegelikult kasu saab.
Seega laieneb õigel alusel töötamise tagamise ja tõendamise kohustus ka renditööjõudu kasutavatele ettevõtetele. See tähendab, et nii kaua kui töö tellija või mõni muu töö teostamise eest vastutav ettevõte ei tõenda, et tal on õigus kasutada mõnda Euroopa Liidu soodsamat skeemi, see tähendab maksta lühiajaliselt Eestis töötavale kolmanda riigi kodanikule seaduses sätestatust väiksemat palka, peab välismaalane töötamise lõpetama.
Välismaalasel tuleb töötamine lõpetada seniks kuni tööandja on registreerinud tema töötamise õigel alusel, mis tähendab välismaalasele Eesti keskmise palga maksmist.
Helme sõnul jäävad välismaalaste seaduses sätestatud tingimusi rikkudes täitmata ka maksukohustused Eesti riigi ees. "Eestis töötamise nõuete rikkumisel ja ette nähtust väiksema töötasu maksmisel või selle maksmata jätmisel jääb Eesti riigil saamata tulu, millest muu hulgas rahastatakse sotsiaalkindlustussüsteemi," ütles siseminister.
Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2019. aastal oli eelduslik maksukahju tööjõumaksudest kõrvalehoidmise tulemusena üle 17,7 miljoni euro.
