Viimase aastakümne kõrgeim palgasurveindeks oli 2014. aasta sügisel, mil küsitletud töötajad teenisid vaid 60 protsenti palgast, mida nad tegelikult ootasid.
Agentuuri hinnangul on palgasurve vähenemist mõjutanud palkade kasv – mida rohkem vastab töötasu töötaja ootustele, seda väiksem on ka palgasurve. Madalama palgaga töötajate palgaootusi on uuringu läbiviijate vaates mõjutanud muudatused maksuvaba tulu arvestamises, mis on neile rohkem raha kätte jätnud ning seega palgasurvet vähendanud.
Koos palgasurve kasvu pidurdumisega on suurenenud ka oma töötasuga rahulolevate töötajate osatähtsus ning vähenenud rahulolematute hulk. Kui 2018. aasta sügisel ei olnud oma töötasuga rahul 37 protsenti uuringus osalenud töötajatest, siis aasta hiljem oli rahulolematuid 33 protsenti," kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Ta lisas, et oma töötasuga rahulolematud töötajad teenisid keskmiselt 1260 eurot, töötasuga rahulolevad töötajad aga üle 1700 euro brutotöötasu.
Kõige suurem on palgasurve oskustööliste ametirühmas, kus töötajad teenivad 67 protsenti soovitud palgast. Paremini vastavad töötasud uuringus osalenud töötajate ootustele esmatasandi- ja valdkonnajuhtide ametirühmades, kus töötajad teenivad 80 protsenti soovitud palgast.
Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2019. aasta oktoobris ja novembris korraldatud uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta.
