Riiklik lepitaja lõpetas lepitusmenetluse arstide liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu, õdede liidu ja haiglate liidu, kiirabi liidu, perearstide seltsi vahel, seisab otsuses.
"See tähendab seda, et osapooled on nüüd vabad enda tegevustes," ütles riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärn BNS-ile. Ta rääkis, et hea oleks, kui osapooled ise kokkuleppeni jõuaks.
Alusbaas on riikliku lepitaja kohusetäitja hinnangul olemas, mille pealt tulemuseni jõuda. Kui kokkuleppeni ei jõuta. on võimalus uuesti lepitaja poole pöörduda. "Aga see raund on läbi," märkis Pärn.
Otsuses tunnustas riikliku lepitaja kohusetäitja osapooli menetluse käigus tehtud töö eest. "Omavahel suudeti kokku leppida pikalt lahenduseta olnud töökoormuste ja puhkuste küsimused," seisab otsuses.
"Riikliku lepitaja kohusetäitja peab oluliseks, et osapoolte vahel protsessi käigus tekkinud senisest suurem usaldus säiliks. Kahju on sellest, et kuigi pooled jõudsid alampalga küsimustes kokkuleppele, mis taganuks kahe aasta jooksul hooldajate ja õdede palgatõusu 20% ja arstidel 10% ulatuses, jääb kollektiivleping sõlmimata," märkis Pärn otsuses.
Teisipäeval teatasid arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ning Eesti õdede liit ühispöördumises, et on nõus sõlmima kollektiivlepingu ainult siis, kui poliitikud võtavad konkreetsed kohustused arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, senine pakkumine lükati aga tagasi.
Lisaks tervishoiutöötajatele lükkas teisipäeval tagasi riikliku lepitaja palgakokkuleppe pakkumise ka tööandjate esindajana haiglate liit, mille hinnangul ei ole tervishoiusektori rahastuse maht piisav.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on tervisetöötajate valitsuse tasandi otsuseid eeldavad nõudmised palgaläbirääkimiste kontekstis kohatud; kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes.
