Selle nädala alguses saatis haridus- ja teadusministeerium (HTM) koolidele kirja, kus väitis, et tegelikult polevat lepitusmenetlus üldse alanudki ning seetõttu ei tohi õpetajad ega teised haridustöötajad reedel hoiatusstreikida.
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) teatas vastuses, et reedese hoiatusstreigi õigus tuleneb otseselt seadusest, see on riiklikule lepitajale korrektselt teatavaks tehtud, temalt vastuväiteid ei ole ja kõik hoiatusstreigiks vajalikud nõuded on täidetud.
Kolmapäeval võttis sel teemal riikliku lepitaja büroo poolt avalikult sõna ka riikliku lepitaja nõunik Harri Taliga. Vikerraadio saates Uudis+ intervjueeritud Taliga teatas, et hoiatusstreigi tingimused on täidetud ning reedene streik on seaduslik.
Hoiatusstreigi läbiviimine reedel pole mingilgi moel seadusega vastuolus,
ütles Taliga.
Koolidele saadetud kirja täiendanud haridus- ja teadusministeeriumi kolmapäevases pressiteates öeldi, et ministeerium on antud küsimuses oma õigusliku hinnangu andnud ning sellest tulenevalt ei ole streigi korraldamiseks käesoleval ajahetkel õiguslikku alust.
Riikliku lepitaja nõunik kommenteeris ka seda, tõstatades küsimuse, kellel on voli sel moel streigile õiguslikku hinnangut anda. “Eesti õiguses annab streigi seaduslikkusele hinnangu ainult kohus – keegi teine seda hinnata ei saa,” ütles Taliga.
“Rõhutada tuleb ka veel seda, et alusetu või meelevaldne on väide, et hoiatusstreik on seotud lepitusmenetlusega. Seda ei tule seadusest mitte kuskilt välja. Hoiatusstreiki tavaliselt ongi ametiühingud kasutanud pigem läbirääkimiste ajal tööandjale või tööandjate ühendusele teatud surve avaldamiseks,” ütles Taliga.
Reedel toimub kell 14 Tartus kohtumine haridustöötajate, valitsuse ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel. Reedese streigi juhi, EHL-i esimehe Reemo Voltri sõnul loodavad haridustöötajad, et valitsus võtab nende pakutud kompromissivariante tõsiselt ning on orienteeritud lahenduste leidmisele.
“Eeldades, et valitsus on olnud oma valimisprogrammides ja omavahel sõlmitud kokkulepetes aus, on meil ühine eesmärk – õpetaja palk mõistlike sammudega 2027. aastaks teiste kõrgharitutega samale tasemel. Samas on õpetajate enamuse tahe, et kui valitsus siin sõna murrab, siis tuleb ka suuremalt streikida,” ütles Voltri.