"Kindlasti kuulame ametühingute ettepanekud esmaspäevasel kohtumisel ära ja kujundame seejärel tööandjate keskliidu seisukoha. Esmane hoiak erakordse palgatõusu suhtes on siiski skeptiline. Tuletame meelde, et alles neli kuud tagasi, 1. jaanuarist tõusis alampalk 70 eurot ehk 12 protsenti võrreldes eelmise aastaga. See oli väga kiire kasv, mille sarnast lähiajaloost ei leidu. Samuti on möödunud aastatel alampalga kasv olnud inflatsioonist oluliselt suurem," kommenteeris Aas BNS-ile.
Aas märkis, et puudub ka varasem kogemus alampalga kaks korda aastas tõstmiseks.
Otseselt saab alampalka küll 3-4 protsenti Eesti töötajaskonnast, aga laiemad mõjud on suuremad. Lisaks tööandjatele palgafondile on sellega seotud ka mitmed riiklikud ja kohalikud kulutused ning tasud, sealhulgas lasteaia kohatasud paljudes omavalitsustes. Kõiki neid riske ja mõjusid tuleb otsuse langetamisel arvesse võtta. Ühtlasi tuleb kaaluda, kuidas mõjutaks alampalga kasv tööpuuduse suurenemist,
toonitas ta.
Alampalga kasv tema sõnul siis kindlasti tuleb ja tavaliselt alustataksegi neid läbirääkimisi juba suvel. "Aga eelistame, et uue kokkuleppe jõustumine jääb traditsiooniliselt uue aasta 1. jaanuariks. See muidugi ei takista kellelgi võimaluse korral palku varem korrigeerimast," lisas tööandjate keskliidu juht.
